Freddi ja Charlie tervitavad uuest kodust!

Charlie ja Freddi on suured sõbrad ja saadavad tervitusi hoiukodule!

Charlie on suur mürakaru ja tahab koguaeg mängida. Samas on ta ka suur kaisukas(s). Öösiti ronib kaissu, siis teki alla, peale seda padja peale, vahepeal näksib natuke kõrva ning mängib kaelaehetega, siis jällegi ronib kaissu. Kui öö jooksul on söögikauss tühjaks saanud, siis on varahommikused väikesed kiusamised pisut suuremad. Ärkavad nad mõlemad koos minuga hommikuti. Charlie on ka (kassi kohta) suur veesõber. Kui lähen hommikul vannituppa protseduuridele, siis istub sel ajal mul kraanikausis ja aitab protseduure läbi viia — lakub kraanikaussi puhtaks, mängib kaelaehetega, juustega või närib pintsleid ning loomulikult kõik vedelevad vatitupsud «korjab kokku». Peale protseduure teavad nad juba, et siis saab märga toitu süüa ja jooksevad mu jalust pikali, et kes enne kööki jõuab. Charlie oskab ka väga kenasti häälekalt kohe nõudma hakata, kui juhuslikult kohe ei anna süüa 🙂

Charliele meeldib veel hirmsasti oma sabaga mängida. Istub kuskil maha ja kui kellegi teisega mängida pole, siis leiab oma saba ja hakkab seda siis taga ajama ja närima, vahepeal lakub ja peseb puhtaks ning siis mängib edasi. Samas on ta aga väga tubli ja ei ole üldse küünistaja ega hammustaja. Mulle meeldib vahel neid natuke kiusata ja sülle võtta ning kaisutada ja kussutada, siis Charlie ilusti annab oma kehahoiaku ja näoilmega märku, et: «Kammooon, tahan mahaaaa….!» aga kannatab ilusti ära selle kussutamise ja haiget ei tee 🙂

Nurruda oskab Charlie ka eriti valjult. Nurrumootor hakkab tavaliselt tööle siis, kui Freddit näeb. Vahepeal oli Charliel kombeks Freddi ette pikali visata, kõht ülespoole, end pikalt välja sirutada ja oodata, et Freddi teda pesema hakkaks. Seda Freddi ka tegi. Algul oli ka naljakaid olukordi, kus Freddi tahtis hirmsasti Charliet pesta, aga rüblik nagu ta on, tema tahtis mängima minna. Sellistel juhtudel Freddi sundis käpaga Charlie maha pikali ja pesi ta ikkagi pealaest tagumise käpani puhtaks 🙂 Samal ajal Charlie nurrumootor töötas muidugi täisvõimsusel.

Kodus mängime kassidega ka laseriga. Freddile meeldib hirmsasti seda taga ajada, Charliele natuke vähem. Aga kui Freddiga mängida, siis jookseb Freddi mööda tube edasi tagasi, aga Charlie seisab ja vaatab Freddi trajektoori ära ja jääb siis ootama. Õigel hetkel hüppab hoopis Freddile hoo pealt turjale. Freddi muidugi teeb väga konkreetselt sellise kortsus-kulmu-näo ja annab Charliele käpaga väikse hoobi.

Aga üldkokkuvõttes on nad tõesti suured sõbrad. Esialgu panin neile igaks juhuks ikka kaks liivakasti ja kaks söögikaussi. Aga ühel hetkel nägin, kuidas nad kahekesi koos liivakasti kasutasid ja siis otsustasin teisest liivakastist loobuda. Söögikausiga oli samuti, et sõid nad teineteise krõbinaid läbisegi ja nüüdseks söövad ühest kausist.

Lisan mõned pildid oma rõõmurullidest ka.

Fredrik on meie perega ilusti harjunud. Tundub, et sattus täitsa õigesse perre, sest isegi mitte üht ööd ei ole Freddy nutnud. Algul magas kõik ööd minu juures voodis, enne magamaminekut kontrollis ikka kõik tekialused mügarikud üle, et ega ühtki hiirt ei ole. Esimesed kuud oli tal ka kombeks 10 paiku õhtul üks kiirem ring kodus teha, nii kuskil tunni jagu, siis magama heita. Tänaseks on viimased kuud nii olnud, et ta magab minu toas põrandal ja voodisse ronib hommikupoole, nii 6-7 ajal. Siis hakkab suure häälega nurruma ning tuleb pai norima.

Kui töölt jõuan, tuleb mind alati ukse peale tervitama, suure sügava kummardusega ja väikese mjäuga. Kui kodus olen, on ta alati silmapiiril. Vastavalt sellele, kus toas mina viibin, siis ka tema on alati seal. Tohutu emmekas!  Aga see-eest väga armas temast. Ning alati kui tualetti kasutan või pesemas käin, siis ootab ta ilusti ukse taga, kuni väljun. Veel on tal komme minu hommikumantlit lutsutamas käia, nagu oleks oma emme kõhu all – nurrub, sõtkub käppadega ja lutsutab.

Lastega on ta väga tubli. Lapsed on alles üsna pisikesed (värskelt 4- ja 6-aastaseks saanud), ning kipuvad teda natuke väntsutama – süles tassima, õla peal tassima jne, kui Freddy on arukas kass ja saab aru, et lastele haiget ei tee. Kannatab ilusti ära kõik ja esimesel võimalusel läheb minema. Teinekord mõtlen, et nad on kolmekesi nagu vennad kõik – mängud on neil ka täpselt sellised, et lapsed ajavad Freddyt taga ja teinekord vastupidi. Pidev möll käib.

Paraku on aga mõned rumalad harjumused Freddyl. Esimene ehmatus (õnneks küll naljakas) oli ühel hommikul, mil laste ühest värvipliiatsist oli järel vaid puru – pliiats oli vedelema jäänud ja Freddy nätsutas selle ribadeks, nagu koer kondi. Seepeale läksin loomapoodi ja palusin kassile konti. Kondi asemel soovitati jänesekõrva, mis oli Freddy jaoks suur hitt. See näriti ka paari nädalaga täitsa ribadeks ja paistab, et hetkel on see kuskile ka maha maetud, sest ma pole tükk aega seda näinud.

Teine kummaline harjumus on tal oma käppi veekausis pesta. Mitte kraanikausis, vannis või mujal, aga oma veekausis. Ta tahaks justkui kogu vett ühe käpaliigutusega kausist välja tõmmata, põrand ujub ikka korralikult pärast tema “käpapesu”. Raputab alati pärast käpa kuivaks ja lakub üle, ning süda rahul.

Ostsime talle ka väikese kassimaja, mille vahetükid on mõeldud küünte teritamiseks, ning sellega on ta väga rahul. Vahel käib kõige kõrgemas punktis seal magamas. Kui juhtun mööda kõndima, siis annab käpaga väikse patsu mulle, justkui nõudes väikest tähelepanu pai näol.

Üks äge harjumus on tal veel. Magab kõhuli põrandal, tagumised käpad pikalt välja sirutatud ning saba rõngas. Üleüldse on tal saba pidevalt rõngas, mitte sirge, nagu kassidel tavapäraselt. Selline harjumus niiviisi magada, pidavat näitama, et kass tunneb end selles keskkonnas väga hästi, tundmata vajadust pidevalt ründevalmis olla.Freddi hoiukodusCharlie hoiukodus