Kasside Turvakodu
SANDER
Sander tervitab uuest kodust!
1.04.2016
Kaks aastat tagasi, kevadiselt päikeselisel päeval, astusin sisse Kasside Turvakodu uksest, et koju viia teiste kasside poolt tagakiusatud Sander.
Turvakodu vabatahtlikega oli eelnenud üsna põhjalik kirjavahetus, et välja selgitada milline kass mulle sobiks. Kogu elu olen elanud koertega, sestap vajasin teadjamate soovitusi väga. Turvakodu vabatahtlikud kaalusid läbi minu soovid, mõtlesid oma kasside peale ja kirjutasid, et neil on mulle pakkuda ideaalne kass! Koer-kass Sander. Hing elevust täis, läksin kohe kodulehele Sanderist pilti otsima ja armusin esimesest silmapilgust! Ma teadsin hoobilt — see valge, täpilise ninaga poiss ongi minu õnn ja armastus!
Sander oli Turvakodus teiste kasside poolt tagakiusatud, stressis ja õnnetu, seega oli oluline võimalikult kiiresti kassipoiss koju tuua ning nii läksingi päev peale oma vana koera siit ilmast lahkumist, Sanderpoisile järele. Sander vajas päästmist ja mina hingelohutust.
Meie ühine harmoonile elu algas koju saabumise hetkest. Vaid 10 minutit tutvus kassipoiss diivani tagant uue olukorraga, siis hüppas diivanile minuga tutvust tegema. Ilmselt ma meeldisin talle, sest sülle rahulikult tuttu ta jäigi. Lôpuks ometi sai ju rahulikult magada, nii, et keegi ei ründa ja pepust ei hammusta. Õhtul hüppas enesekindlalt voodisse ning puges vaikselt kaissu. Kass oli rahul, sellest sai minusugunegi, tollal veel kassivôhik, hästi aru. Mina olin aga lausa ekstaasis, kuna pelgadin hirmsasti, et äkki mulle kass ei sobi. Täiesti asjatu hirm, me kaks sobisime esimesest hetkest täiuslikult.
Kass Sander on olnud meie pereliige tänaseks kaks aastat. Temast on saanud imeilus, terve ja maailma kôige imelisema iseloomuga kass, kellele on kôige tähtsam oma pere. Ja perele on kôige tähtsam Sannu. Meie väike hellik Sanderpoiss. Tänaseni magab ta kõik ööd kaisus, inimese kombel teki all ja pea padjal, sööb vaid kvaliteettoitu, magab päeval uhketes pesades ning saab palju, palju perenaise ja peremehega mängida ja hullata. Õigemini ongi kõik hetked kodus vaid Sanderi päralt. Ja ilmselt on Sanderpoiss kôige rohkem kallistatud ning musitatud kass maailmas.
Oma rahuliku oleku ja malbe iseloomuga võlub Sannu ära iga inimese. Hoolimata endisest tänavaelust, Sander inimesi ei pelga. Igale sirutatud paikäele vastab ta kõlava nurruga, külla tulnud sõbrad võetakse uksel vastu ja sôtkutakse diivanil hellalt külalislahkuse ja rõõmu märgiks korralikult läbi, et lõpuks omale kõige meelepäraseima külalise süles tukkuma jääda. Eranditult valib ta meesterahva- ainus naine tema jaoks on perenaine, perenaisele tema truudust ei murra :-). Kassipoisi käitumine paneb külalised alati heldima, sest reeglina piidlevad kassid külalisi eemalt. Sannu aga mitte, tema tahab seltskonnas olla, inimeste juures. Sander tunneb ennast kodus turvaliselt igas olukorras.
Et Sander on nii uhke täpilise ninaga, on ta ka omamoodi staar. Internetis on Täpinina Sander kuulus poiss ja tema tegemistele on kaasaelajaid palju. Ka meie kodutänava inimesed teavad täpilise ninaga kassi. Koolilapsed ja noored emad käivad tihti aknal peesitava Sannupoisiga juttu rääkimas. Kuna Sanderil on kodu nii Tallinnas kui Tartus ja reisib seetôttu üsna tihti kahe linna vahet, siis tunnevad teda ka taksojuhid ja bussijuhid- kôik aina kiidavad, et vot kus on üks tore kass, ei tee sôidu ajal piuksugi! Sannule reisimine meeldib. Temale meeldib kôik, peaasi, et oma inimene kôrval on, oma inimesega pole ju vaja midagi karta.
Sander armastab oma perenaist ja peremeest hingepõhjani, nii nagu meie tedagi. Esimesest päevast peale on Sanderpoisil kombeks oma heaolu märgiks pereliikmeid hellalt musitada ning käpaga õrnalt pai teha. Hommikuti saadab ta pereliikmed tööle, koju jõudes on aga uksel vastas ning tervitab kôlava mjäuga. Kahe aasta jooksul pole see maailma parim poiss teinud ainsamatki pahandust.
Turvakodu oskas välja valida üksteise jaoks täiuslikult sobivad kaaslased! Suur, suur aitäh Teile!
Sanderi tegemistele saab kaasa elada fb lehel:
11.03.2014
Sander on kenasti uue koduga harjunud! Endiselt olen ma võlutud kui suurepärase iseloomuga ja kui tark kass ta on. Pigem oma loomult on ta rohkem koer kui kass, just selline nagu ma omale lemmikut otsisin. Sander ootab viisakalt välisuksel kui ma töölt tulen ja ütleb kõva ning selge häälega tere :-), suundub minuga nurrudes kööki, et uudistada mida ma poest tõin, vajadusel aitab lahti hoida ka külmkapiust või sahtlit :-). Õhtuti vedeleme diivanil ja vaatame telekat, ikka nii, et Sander rinnal nurru löömas. Ka öösel tudume külg külje kõrval ning igal hommikul avan silmad Sanderi musi peale. Et Sander on väike hellik, kartsin, et ehk on ta külaliste suhtes armukade. Ei, Sannu on väga viisakas ning seltskondlik, teretab uksel selge mjäuga külalisi ning sätib ennast sülle nurruma, aeg ajal võtab ka vestlustest osa mõne mjäuga. Senini ei ole veel mitte ainsamatki ebameeldivust minu väike ja armas karvakera tekitanud. Küüsi vastu mööblit ei terita, lilli ei söö,
riiulitel ei tuuselda, kardinatel ei turni, iseloomult on malbe ja hell. Loomulikult uudistab Sander ka praegu mul süles, et mida ma kirjutan, ilmselt kiidab heaks, sest väga rahulikult uudistab :-). Ta on vist natuke armukade ipadi peale, sest nii kui ma ipadi kätte võtan kostub kohe mjäu ja välgukiirusel on Sannu mul süles. Kui skypes rääkida, siis kipub ninaga ipadi ka eemale nügima :-). Ta on üks ütlemata nunnu ja naljakas kiisu 🙂
03.03.2014