JUPP. LÄKS PAREMATELE JAHIMAADELE…

Kassipoiss Jupp tuli meie juurde Narvast, kus ta hüljatuna autoremonditöökojas elas. Ühel päeval jäi ta mootorisse kinni, jalg ja pool saba amputeerusid ise… seda valu, mida ta tunda võis, ei oska sõnadesse panna…

Turvakodusse jõudes sai Jupist kohe kõikide lemmik. Tema tagumise jala vigastus ei seganud tal sugugi täisväärtusliku kassipoisi elu elamast, ta oli ääretult aktiivne ja rõõmsameelne, võrratu nurrik!

Jupil oli eriline nõrkus triibuliste kasside vastu. Esimeseks sõbrannaks sai juba teisel Turvakodu õhtul Niina.
Niinaga pandi ninad kokku, Niinaga magati kaisus ja kui Niina koju läks pani Jupipoiss oma käpa Niina pea peale, ronis tema puuri katusele ja vaatas pikisilmi aknal hüvastijätuks Niinale järele.
Niinat igatses Jupp nädalajagu ning leidis endale siis uue triibulise sõbra Romeo.
Romeo ja Jupi mängud olid väga nauditavad ning vaatemängulised. Jupp pani Romeole käpad ümber kaela ja lakkus Romeo pealae, ninaotsa ning kõrvatagused puhtaks. Jupp ja Romeo olid lahutamatud… kuniks tuli aeg ka Romeol koju minna.

Jupp oli lohutamatu. Natuke leevendas sõbra kaotusvalu suure ja pruunitriibulise Helluse olemasolu, kuid järsku ei olnud Jupp enam meie Jupp.
Ta ei jooksnud ukse peale vastu, ega trallitanud köögis toidukausside vahel. Ta ei püüdnud aknalaual päiksekiiri ega esimesi sulelisi kevadkuulutajaid.
Jupp varjus oma pessa, oli õnnetu ja eemal.

Ja siis lakkas ta söömast.
Viisime meie väikese loomakliinikusse, kus ta pandi tilguti alla ning võeti vereproovid. Üsna pea saabus diagnoos – peritoniit ehk kõhukelmepõletik. See haigus on paljudel kassidel organismis ning kass võib elada 20 aastat ilma, et see avalduks. Kahjuks lööb haigus välja äärmises stressiolukorras ning selle allumine ravile on väga raske.
Jupp oli kliinikus loomaarstide järelvalve all mitu nädalat, kuid eile lakkas tema suur ja armastusttäis süda ning tema uudishimulikud ja tähelepanelikud silmad vajusid igavesele unele.

Elu oli Jupi vastu ääretult ebaõiglane… koduta kassina kaotas ta oma saba ja käpa… siis oma parimad sõbrad ning lõpuks elu… Jupp läks parematele jahimaadele ja ta ei jõudnudki oma esimest kodu ära oodata.

Meie südamesse jääd Sa igavesti, armas Jupipoiss.
Rõõmsameelse ja natuke ettearvamatuna, alati heatujulisena, kõiki puudutavana… loodame, et need viimased kuud koos meiega said Sa tunda soojust ja armastust. Hellust ja tähelepanu. Olid meie lemmik!

Me soovime, et leiaksid sealpool vikerkaaresilda omale ühe vahva triibulise sõbra, keda Sinult iialgi ära ei võeta.

Jää hüvasti, kallis.

————————————————————

Kassipoiss Jupp tuli meie juurde Narvast, kus ta hüljatuna autoremonditöökojas elas. Ühel päeval jäi ta mootorisse kinni, jalg ja pool saba amputeerusid ise, kuid seda valu, mida ta tunda võis, ei oska sõnadesse panna…
Tallinnasse jõudes toimus kiisul operatsioon, et luu ei hõõruks nahka katki ning põletik taanduks. Tänaseks on Jupi hoiukodus taastumise aeg möödas ning aeg on ette võtta teekond päriskoju. Tema tagumise jala vigastus ei sega tal sugugi täisväärtusliku kassipoiss elu elamast, ta on ääretult aktiivne ja rõõmsameelne, täielikult taastunud nurrik!
Senine hoiukodu kirjutab:

“Jupp on küllaltki isepäine ja temperamentne kass. Ikkagi Narvast. Tema otsustab kuna on paiaeg, mänguaeg, uneaeg, linnuvaatluse aeg ja söögiaeg. Ja kõigil neil tegevustel on välja kujunenud rituaalid. Näiteks mänguasjadega mängides tuleb need enne puhtaks pesta ja enne sööki peab selle häälekalt küsides ja kõvasti jalga nühkides välja teenima. Kui inimene juhtub liiga kaua magama ja hommikusöögiaeg nihkub väljakannatamatult kaugele tavapärasest siis tuleb teda kõrvast näksates ergutada. Sama hästi mõjub muidugi varvaste kaevamine. Väga hästi oskab ta mängida näljast kassi. Ta viskab pikali ja teeb näo, et pole kuu aega söönud. Eriti hea kui seda saab teha iga kööki tuleva inimesega, sest tavaliselt lähevad nad õnge. Jupp on väga aktiivse loomuga ja eelistab iga kell mängimist. Parimad on luuremängud. Voodiäärelt rippuva lina all on väga tore mööduvate inimeste jalgu püüda. Jupp vihkab kinnisi uksi. Võib lausa öelda, et ta on klaustrofoob. Kui uks kinni pannakse tuleb ta otsekohe seda kraapima ja püüab sisse saada isegi kui ta on parasjagu mingi muu toimetusega ametis.”

Jupp on kastreeritud, vaktsineeritud ja kiibistatud, saanud parasiiditõrje ning on valmis juba sel nädalavahetusel oma PÄRISKOJU minema.
Kirjuta kiri ja tule külla –  info@kassideturvakodu.ee