Kasside Turvakodu
ANNI – 23.07.2016
UUES KODUS!
ANNI – ÜLELIIGSEKS JÄÄNUD VÄIKE HÜLJATUD HING…
Mul ei ole kedagi.
Ainult mina ise.
Mul ei ole midagi.
Ainult mina ise.
Kui mul on vaja lähedust, hellust või mõistmist, tuleb mul oodata, kuni väljas pimedamaks läheb. Õnneks on august – päevad napimad, pimedus kiirem ja peegelpildid saabuvad akendele varasemalt kui suvel. Saabuvad varasemalt ja siis saan ma hüpata aknalauale ja vaadata peegelduvalt klaasilt enda silmi. Saan end vastu klaasi suruda ja teeselda, et see teine elusolend seal minu kõrval on päris. Et ta on soe ja mõistev, hooliv ja armastav. Et ta on OLEMAS! Minu jaoks on oluline, et ta oleks olemas. Et ka mina saan kellelegi silmadesse vaadata, end kellegi vastu suruda ja kellegi peale kindel olla – olgugi see vaid mu enda peegelpilt aknaklaasil. Olgugi, et neist aknal peegelduvaist silmist näen ma sama valu nagu mu enda silmiski. Samasugust tumma üksinduse ja hülgamise, mõistmatuse ja sellest tuleneva hulluksajava ahastuse valu. Minu silmad ja minu ainsa seltsilise – peegelpildi silmad – mõlemad silmapaarid on täpselt ühesugust valu täis…
Muidugi võib öelda, et tegelikult on mul vedanud. Ma sain olla tervelt viis aastat oma kodus, oma inimeste juures. Isegi hästi! Ja no eks ju ikka juhtub, et mingi algul armas “asi” muutub mingil hetkel korraga liiga üleliigseks, liial tülikaks, tegelikult tõesti ebavajalikuks. Ja et siis võib selle “asja” naerukihina saatel ära visata, paremal juhul aga naerukihina saatel Turvakodusse – 50 teise, võõra kassi juurde jalust ära tuua.
Muidugi võib öelda, et: “Kuule – hea, et sa üldse elad! Oma viga ju, et tülikaks muutusid. Oleksime võinud su ka lihtsalt magama panna või tänavale saata, keegi poleks teadnud!”
Aga mina, “asi”, oleksin ju teadnud!
Mina, kellel nüüd ei ole mitte kedagi ega mitte midagi.
Ainult ahastus, ehmumine, mõistmatus ja valu täis silmad õhtusel aknaklaasil…
Anni viidi Turvakodust OMA KOJU viis aastat tagasi. Ja nüüd on see väike hell ja sõbralik triibikutüdruk jälle meil. Täielikus šokis. Üleliigseks saanud, kuna pere kolis ega viitsinud Annit uues kodus uue koha ja uute tingimustega harjutada. „Asi“ oli sõna otseses mõttes vist liiga tülikas.
Kui Sinu südames on soov tuua meie armsa Anni silmadesse tagasi lootus ja rõõm, siis palun kirjuta – info@kassideturvakodu.ee
Vaata ka Anni kodu-uudiseid:
