ANTON

Mis tunne see võib olla, kui oled 4 aastat ühes ühingus kodu oodanud, see suletakse ning siis satud järgmisesse? Mis tunne see võib olla, kui uues kassitoas oled sa ootamatult sattunud teiste tagakiusamise ohvriks? Kui iga teise kassi hüpe, liigutus, mjäu või kahin panevad su võpatama, sest äkki tahab keegi sind käpaga lüüa?

Me kunagi ei tea, kuidas iga uus tulija kassitoa kampa sobib. Enamasti saadakse kassitoas omavahel läbi, kuid vahel saavad nendest kõige alalhoidlikemast need, kes saavad teiste kiusu osaliseks. Nii ka õnnetu Anton.

Näeme, et Antoni jaoks ei ole elu kassitoas mingi meelakkumine. Pidev stress ja hirm paistavad ta silmist. Oleme tema lugu ka varem rääkinud, palunud abi leida hoiukodu, ent kahjuks pole keegi temas SÜDAMESÕPRA ära tundnud…

Ja mis siin salata, Anton pole just iga kassihuvilise unistuste kass. “Tavaline triibik”, pigem ujeda iseloomuga. Ei mingit pikakarvalist uhket kasukat eriskummaliste värvide ja mustritega. Ja hetkel veel liiga tagasihoidlik, et kellegi jalgu ukse ees triikida…

Jah, Anton ootab seda õiget. Kedagi, kes leiab nagu meiegi, et triibikud on maailma kõige täiuslikumad oma triipude ja vöötidega, mis nii täpselt paika maalitud. Kedagi, kes teab, et igast arglikust kassist saab julge paikass, kui järjepidevalt tema usaldust võita.

Anton ootab SIND! Ja just Sina võid olla see, keda ta on kõik need 5 pikka aastat oodanud. Kui Sina jätad täna kirja saatmata, siis…. ootab ta veel.