31.01.2020

Tänaseks on Sussu oma kodus olnud pisut üle aasta.

Oleme käinud pika tee ja 6 kuud voodi all elanud kiisust on saanud nüüdseks paikiisu ja musikiisu. Murrang toimus augusti algul, kui Sussuke ei suutnud enam taluda pai-igatsust ja diivanil istudes sain esimest korda teda paitada. Vähemalt sada paid nõuti välja!

Pikka aega oligi paisaamise koht diivanil. Viimasel ajal saan Sussut paitada ka kanafileega maiustamise ajal ja koos Kitiga minu kojusaabumist tervitades.

Aasta lõpupoole sain ta tasapisi sülesolemisega harjutada ja siis selguski, et Sussu ei ole mitte ainult paikiisu, vaid ka musikiisu ja sülekiisu. Nüüd käib Kitiga võistlus, kes saab minu süles olemist nautida.

Siiski on meil veel pikk tee minna. Sussuke on hoitud ja armastatud, kuid ta ei suuda unustada, kuidas teda taga aeti. Diivanil pikutades võin temaga teha mida iganes, kuid minu püsti tõustes ta põgeneb. Kuna pelgupaiga, magamistoa uks on suletud, siis loodan, et ta lõpuks lakkab põgenemast.

Kitist ja Sussust ei ole veel sõpru saanud. Kiti jäi pärast Feliksi kiisudetaevasse lahkumist üksi ja lootsin Sussust talle sõbrakest. Kahjuks arvas Kiti, et uue kiisu koht ongi voodi all. Loodan siiski, et armukadedusest hoolimata tuleb kunagi aeg, kui nad teineteise kaisus magavad.

Emma turvakodus