UUES KODUS!

Ükssarvik on kauni Longoria lemmikpoeg.  Erinevalt emast ja teistest õdedest-vendadest, on Ükssarvik pikakarvaline. Ja kuna ta on olnud ema lemmik, siis ilmselt seepärast on ta ka kõige suurem, kõige paremini toidetud ja kõige rohkem hellitatud poeg. Ükssarvikust kasvab üks julge ja ilus kass, kes teab täpselt, kuidas ta välja näeb ja mida ta väärt on. Ta on julgem kui teised, alati esimesena igal pool uudistamas. Ta ei tule tavaliselt ise inimese (ega lähe ka ema juurde) tähelepanu otsima ja pai nuruma. Ta on maast-madalast harjunud, et inimesed (nagu emagi) tulevad tema juurde ISE. Ta on harjunud ninnunännutamise ja heldinud hüüatustega. «Oi kui ilus kassipoeg! Tule siia!»
Ükssarvik muidugi ei tule. Heal juhul teeb kaks sammu, suurema osa teest nunnu karvakerani peab aga paitegemisest huvitatud inimene ikka ise ära kõndima.
Midagi pole teha, Ükssarvik on ilus loom! Selline pehme loom, keda muudkui kallistaks ja patsutaks. Ükspäev tuli mu kolme-aastane poeg minu juurde ja teatas: «Tead! Ükssarvik ütles mulle, et «PAP-PAP, võta mind sülle.»» Kiitsin poissi kasside keele selgeks õppimise eest, Ükssarvikule andsin aga näpuotsatäie pasteeti. Ka tema oli tubli olnud, et ise sülle tahtis 🙂

Kassipoeg Ükssarvik sai endale nime selle järgi, et tal on otsaees ÜKS valge triip ja lisaks on ta haruldaselt kena, nagu kassipoeg muinasjuturaamatust. Ta on saanud korralikult kõik kassipoegadele kohustuslikud parasiiditõrjed ja saab enne uude koju minekut ka kiibitud ja vaktsineeritud.
Asub hoiukodus Kalamajas, koos oma ema Longoria ja õeraasu Sarvikuga.