Kasside Turvakodu
GUSTAV (NÜÜD KUSTI)
Sugu:
Vanus:
Asukoht:
Kusti tervitab uuest kodust!
28.12.13 kirjutab Kusti uus kodu:
Kustil on endiselt kõik kõige paremas korras. Tema lemmikajaviide on hetkel aknatagust linnumaja jälgida ja sobival hetkel „rünnata“ … ning siis avastada, et klaas on ees ja siis jälle otsast peale ;-)) (Tegin temast sellesama akna juures ka mõned pildid). Ikka rõõmus ja mänguhimuline ja tõesti suur kass. Enamus sellest tema kogust tundub siis karv olema. Soovime meie pere pooltki kauneid ning rahulikke Jõulupühi ja imetoredat saabuvat aasat! Ja et kõik Teie hoolealused endale toreda kodu leiaksid!
15.10.13
Meie Kusti on tohutu suureks kasvanud ja paistab, et temast tuleb päris suur ja pikakarvaline kass. Igatahes on ta juba praegu sama suur, kui minu emane kass oli täiskasvanuna. ;-)) Söögiisu on tal igatahes tohutu, sain loomaarstilt noomida, et peaksin teda vähem konservi ja rohkem krõbinatega toitma. Aga talle see konserv nii maitseb 😉
Muidu läheb nii meil, kui meie kiisul hästi. Kass on põhjus, miks lapsed toredast mängukohast või külast jälle koju tulla tahavad. Käisime nädal aega Türgis puhkusel (naabritädi hoidis meie neljajalgset last senikaua) ja kui lapsed virilaks muutusid, et soojast koju peab minema, siis Kusti meenutamine lõpetas igasuguse nutu ja keegi ei jõudnud enam ära oodata, millal Kustit kallistada saab 😉 Kui lapsed vahel oma toa ukse kinni panevad ja Kusti välja jääb, teeb ta nii kaua ukse taga lärmi, kuni ka tema mängu võetakse ;-)) Kõige rohkem meeldib Kustile hõbepaberist kuulikestega mööda tuba ringi rallida. vahel ta peab meile “jahti”, istub kuskil varjus ja ründab siis, haiget ta enamasti siski ei tee. Muidugi olen ka ise selle nimel vaeva näinud ja tal korrapäraselt küüsi lõiganud. Ainus mure see, et ta ennast kammida küll eriti ei lase ja arvestades, et tal ilmselt väga pikk karv olema saab, tuleb meil sellest varem või hiljem probleem. Üritan küll teda kammida, kui ta on heas tujus ja lasen kammi nuusutada ja püüan hästi rahulikult teha, aga üle paari korra ta kammiga endast üle tõmmata ei lase, siis lööb hambad sisse (küüntega ju ei saa ;-)).
Hästi tore loom on, suhteliselt sõnakuulelik (no nii palju, kui kass seda olla saab), et laua peale minna ei tohi, on tal igatahes selge ;-). Ja kui vahel hiilibki, siis ise muudkui piilub, et ega keegi ei näe ;-))
Meie oleme õnnelikud ja ma loodan, et Kusti ka ;-)28.09.13
Muidu läheb nii meil, kui meie kiisul hästi. Kass on põhjus, miks lapsed toredast mängukohast või külast jälle koju tulla tahavad. Käisime nädal aega Türgis puhkusel (naabritädi hoidis meie neljajalgset last senikaua) ja kui lapsed virilaks muutusid, et soojast koju peab minema, siis Kusti meenutamine lõpetas igasuguse nutu ja keegi ei jõudnud enam ära oodata, millal Kustit kallistada saab 😉 Kui lapsed vahel oma toa ukse kinni panevad ja Kusti välja jääb, teeb ta nii kaua ukse taga lärmi, kuni ka tema mängu võetakse ;-)) Kõige rohkem meeldib Kustile hõbepaberist kuulikestega mööda tuba ringi rallida. vahel ta peab meile “jahti”, istub kuskil varjus ja ründab siis, haiget ta enamasti siski ei tee. Muidugi olen ka ise selle nimel vaeva näinud ja tal korrapäraselt küüsi lõiganud. Ainus mure see, et ta ennast kammida küll eriti ei lase ja arvestades, et tal ilmselt väga pikk karv olema saab, tuleb meil sellest varem või hiljem probleem. Üritan küll teda kammida, kui ta on heas tujus ja lasen kammi nuusutada ja püüan hästi rahulikult teha, aga üle paari korra ta kammiga endast üle tõmmata ei lase, siis lööb hambad sisse (küüntega ju ei saa ;-)).
Hästi tore loom on, suhteliselt sõnakuulelik (no nii palju, kui kass seda olla saab), et laua peale minna ei tohi, on tal igatahes selge ;-). Ja kui vahel hiilibki, siis ise muudkui piilub, et ega keegi ei näe ;-))
Meie oleme õnnelikud ja ma loodan, et Kusti ka ;-)28.09.13
Gustav või Kusti, nagu me teda kodus kutsume on hästi elav ja mänguhimuline ja samas hästi paihimuline ja kaisu-sülekass. Magab ta mul kaisus. Ja endale valis ühe mu vanima tütre pehme kutsu emme asemikuks, võtab selle kaissu ja lutsutab mõnuga 😉
Mu lapsed, kes enne lepatriinutki kartsid, on nüüd juba kassiga väga suured sõbrad, paitavad ja nunnutavad, Õnneks ikka väike aukartus on ka, et sülle nad teda endale ei tiri ja väntsutada ei püüa.
Lilled on mul veel alles, tõsi küll, ühe orhidee õieoksa murdis Kusti ära, kui suure hooga aknalaualt minema süstis ja orhideepott alla lendas. 😉 Üks halb komme on ka tekkinud, mul on esikus selline pehmem tapeet ja kui me välja läheme, siis Kusti väljendab oma meelehärmi, et teda kaasa ei võeta, sellega, et kratsib sealt välisukse ümbert tapeeti. Panin endale nüüd veepritsi valmis ja üritan selle harjumuse talt välja pritsida 😉 Minu isa tegi talle kratsimisepuu, loodetavasti õnnestub mul Kustit veenda seda kasutama.
Mu lapsed, kes enne lepatriinutki kartsid, on nüüd juba kassiga väga suured sõbrad, paitavad ja nunnutavad, Õnneks ikka väike aukartus on ka, et sülle nad teda endale ei tiri ja väntsutada ei püüa.
Lilled on mul veel alles, tõsi küll, ühe orhidee õieoksa murdis Kusti ära, kui suure hooga aknalaualt minema süstis ja orhideepott alla lendas. 😉 Üks halb komme on ka tekkinud, mul on esikus selline pehmem tapeet ja kui me välja läheme, siis Kusti väljendab oma meelehärmi, et teda kaasa ei võeta, sellega, et kratsib sealt välisukse ümbert tapeeti. Panin endale nüüd veepritsi valmis ja üritan selle harjumuse talt välja pritsida 😉 Minu isa tegi talle kratsimisepuu, loodetavasti õnnestub mul Kustit veenda seda kasutama.
