UUES KODUS!

Mina olen Roosi, väike must kassipreili, kes päästeti möödunud aastal Puurmani kassikolooniast. Tegelikult peaks minu nimi olema Tuhkatriinu, sest minu lugu on täpselt samasugune nagu see muinasjutt: Pärast kinnipüüdmist mind steriliseeriti ning nüüd olen juba terve aasta elanud hoikuodus. Siin on kõik tore ja vahva, mul on kauss alati krõbinaid täis ja palju pehmeid pesasid. Kuid selle kõige ilusa juures on üks suur ja kurb AGA. Nimelt, hoikuodu Peretütred ehk Kurjad Kassid on minuga õelad ja vastikud. Olen küll selle aasta jooksul proovinud nendega sõbraks saada, aga nemad ei taha minust kuuldagi. Sellepärast pean elama eraldi toas ja ma ei julge üldse oma toast nina välja pistagi. Seepärast olen ma ka muutunud väga arglikuks ja kardan nii inimesi, kui teisi loomi. Hoikodu perenaine käib minuga iga päev mängimas ja juttu rääkimas ja temal ma juba natuke luban ennast paitada, aga ikka olen krampis ja hirmul, et äkki jälle tulevad need Kurjad Peretütred ja teevad mulle haiget. Nii mööduvad mu päevad peamiselt vaid oma toas diivani all konutades. Aga tegelikult saaksin ma julgeks kassipreiliks, kui ma saaksin omale sellise hoiukodu (või hoopis päriskodu), kus üldse teisi kasse ei oleks. Sest tegelikult mulle väga meeldib, kui inimene mind paitab, siis ma ikka mõnikord julgen nurru ka lüüa ja natukene isegi käppadega sõtkuda. Hea minu inimene, palun päästa mind Tuhkatriinu muinasjutu peaosast ja ma luban, et minust saab sulle parim printsess!