Livia tervitab uuest kodust!

Livia ehk Lissu on kindlasti kõige armsam ja kõige-kõige  toredam kiisu! Ta on hell  ja õrn ja üliseltskondlik. Esimestel päevadel puges ta  veel uusi hääli kuuldes voodi alla, aga juba varsti  tuli ja tervitas ta kõiki tulijaid, isegi lapsi, kellesse ta algul suhtus igaks juhuks väikese ettevaatusega.  Öösel magab ta tihti minu kaisus, aga kui  mitte, siis käib ta öösel mind aeg-ajalt vaatamas ja tuleb hommikul äratuse ajal hopsti voodisse oma paide järele. Kui ma töölt koju jõuan, tervitab ta mind unise näoga kohe uksel ja nurub paisid veel enne, kui jõuan riided seljast võtta. Ta poetab end minu sülle niipea, kui kusagile maha istun ja sinna tahaks ta jääda igaveseks. Ta saab väga hästi aru, mis on talle lubatud ja mis keelatud ja kasutab kohe ära olukorra, kui keegi lubab midagi, mida mina ei luba. Istusime vana aasta õhtul külalistega lauas ja Lissu ronis ühe sülest teise sülle. Siis sättis ta end rahulikult ühe külalise põlvedele, sirutas oma nina taldriku poole, vaatas, nuusutas… ja napsas taldrikust lihatüki. See oli nii ootamatu ja naljakas, et ma ei osanud temaga isegi pahandada. Mina olen küll väga-väga õnnelik ja tänulik selle imearmsa ja truu sõbra eest, aitäh teile!

Livia hoiukodus