Kiti tervitab uuest kodust!

06.01.2015

Meil läheb väga hästi. Kitil on täiesti oma välja kujunenud harjumused, millega oleme ise ka kõik ilusti kohanenud ja ma täitsa kindel, et talle meeldib meie juures ja on nüüdseks väga rahul oma eluga. Tervis on hea, söögiga on ka juba ära harjunud (ei teadnud ju mis ta varem sõi). Naljakas on see, kui ta õhtul sööb kõhu täis ja käib oma hädad teeb ära – siis läheb jooksuks. Jookseb ühest toast teise sellise vinnaga, et sihuke tunne, et lööb end kuhugi ära, aga ei. Paneb vannitoa uksepiidast üles nagu noor orav. Uksepiidal suured vaod sees, aga õnneks vajab see juba ammu remonti, nii et hullu kahju ei ole. 🙂 Nii et meil kõik hästi. Tahab kogu aeg õue minna, siis viime süles natukeseks jalutama ja nüüd on tal ka oma rihm olemas, millega ta täitsa lepib.
Kõik super ja harjunud! Väga tore kass 🙂

25.11.14

Te kõik juba kindlasti ootate ja mõtlete, mis sai sellest Vanadaamist, imeilusast Siiami kiisust, kelle kohta tuli ütlemata palju FB kommentaare ja kuidas tal võiks minna. Aga siin see lugu on 🙂
Kurva saatusega Vanadaam, kelle kohta tuli info FB lehele naudib nüüd oma uut ja mõnusat pensionipõlve ühes Peetri aleviku hubases kodus. Eks iga algus on raske! Teade kassi saamise kohta tuli esmaspäeval 27.10.14. Oh seda õnne ja rõõmu välja valituks osutumise puhul. Tulin õhtul töölt koju ja teatasin perele, et uus lemmik, kelle hurmur pilt oli FB-st võtta, saabub meie juurde homme. Lapsed ei osanud midagi öelda, kui vaid et ohoo, kui tore! Rääkisin, mis Vanadaamiga juhtunud oli, et üks vanem naine otsustas oma 11 a kalli kiisu viia ja magama panna, kuna allergiline sugulane plaanib külla tulla, siis nüüd me võtame selle kiisu endale. Mille peale kosteti – mhmm. Teisipäeva õhtul läksin Vanadaamile kliinikusse järgi, õnneks oli ta sinna jäetud koos puuriga. Loomaarst ütles vaid, et kummaline naine, kes oma kassi sinna tõi. Ostsin head ja paremat õhtusöögiks kaasa ning teekond uude koju võis alata. Kodus lasin ta puurist välja. Lapsed ehmusid – appi nii suur! Ja eks oli minugi üllatus suur, kui sain teada, et kass hoopis 11 a, mitte 7 a. Aga sellest, polnud midagi, sest Vanadaam oli tõeliselt ILUS!
Mõned päevad kodus möödusid rahulikult, kuid eks Vanadaam, sõltumata oma pikast elueast, ei olnud varem midagi nii hirmsat ka üle elanud. Kõigepealt viidi kliinikusse ja siis veel kellegi võõra inimese koju, kus lapsed jooksid ja eks tegid veidi ka rohkem lärmi.
Vanadaam sööb nüüd nii, et ei jõua ette kanda – kõik sobib. Ja olenemata oma kõrgest east – kui möllu tuju peale tuleb – sihuke tunne, et jookseb ka kappidest läbi. Vanadaam ei salli silma otsaski ühtegi liigikaaslast ja värske õhu järgi on tal ütlemata suur soov.  Perenaine ei ole jõudnud veel jalutusrihma ära osta, aga siit ka üks tore jõuluvana soov 🙂 Nurrr-nurrr-nurrr-nurrrr… Kohe, kohe on Vanadaami saabumisest saamas 1 kuu ja kõik on väga rõõmsad ja harjunud. Ainult Vanadaam ja Peremees tahavad veel omavahel harjumist! Neil hetkel selline mänguline koostöö. Mis on mulle üllatuseks, aga eks Peremees ka juba vana ja vanadel läheb ikka harjumisega kauem kui noormatel inimestel 😉 Igal juhul tunneb poeg koolist tulles suurt rõõmu, et keegi on teda ees ootamas ja tütar on mures, et ega me teda sinna turvakodusse tagasi ei vii, et tema ei taha. Ei vii, ei vii, ei vii ütleb perenaine. Ta on niiiii ilus ja armas, et teda ei saa kunagi kuhugi ära viia.
Meil on olnud viimase kuu jooksul palju katsumusi, kuid ma usun ja loodan südamest, et Vanadaam suudab hinges oma hüljanud vanale naisele 11 a kooselu andestada ja tunda südamest rõõmu oma uuest asendusperest, kes temast väga hoolib ja teda armastab. Täname südamest toredaid turvakodu inimesi, kes Vanadaami pääsemisele kaasa aitasid ja julgustame teisi ka omale uusi lemmikuid võtma, kes võib olla ei ole enam oma esimeses nooruses.

Kiti hoiukodus