Kasside Turvakodu
ARTUR
Artur tervitab uuest kodust!
23.04.15
Tahtsin lihtsalt saata mõned pildid Arturist. Ta on uskumatult tore tegelane, selline kaisukass, ma pole sellist veel enne näinud. Ta armastab kaisus magada kõigil, vahet pole, on see teine kass või inimene. Isegi minu äsja 4 aastaseks saanud poisiklutti Marcust võtab heameelega kaissu. Kui jõulude ajal olid Kassu ja Artur pikemalt koos meiega maakodus, siis Marcus harjus nii ära, et õhtuti jäid koos Arturiga magama.. Ja pärast oli mul poiss muidugi kurb, kui Artur jälle enda linnakoju koos Kassuga tuli ja meie enda linnakoju (küll elame ainult paar maja üksteisest eemal, aga siis enam ei saanud õhtuti Arturit ju kaissu võtta).
Enamasti ongi pildid tehtud, kus Artur on kellegi kaissu võtnud. Ühe pildi peal on ta võtnud kaissu Kassu, kes armastab fliiside ja tekkide all magada. Aga Artur ei lase sellest ennast häirida, kaissu saab võtta ikka. Ja üks pilt on tänasest hommikust, mille mu õde saatis mulle. Tavaliselt nii ongi, et kui tema hommikul ärkab, siis on jäetud talle ööga ainult voodi üks nurgake, Artur tavatseb laiutada patjade peal ja ega Kassugi kaugel pole.. 🙂 Igavesti lahedad tegelased.
24.02.14
10.04.13
Arturil läheb väga kenasti, tervis on tal korras, sööb väga hästi ja on liha ka natukene luudele kasvatanud. Ta on ikka Kassust kõhnem, aga ta siuke kõrge jalaga ja sihvakas ongi.
Ma pole enne ühtegi nii leebet kassipoissi näinud. Ta on lihtsalt nagu üks suur kaisuloom, ta mujal ei magagi, kui ainult padja peal ja kaisus. Nad on Kassuga nii erinevad, aga samas nii vahvad koos. Ja Artur on nii mänguhimuline, alguses oli selline arake, nüüd kutsub ise Kassut mängima ja inimesi ka. Ja need hüpped, mis ta mänguhoos teeb, ma pole enne näinud, et kass niisuguseid saltosid õhust teeb. Nii armas ja super kiisu on ta!
21.01.13
Artur on nüüd täpselt ühe kuu olnud oma uues kodus ning mõtlesime, et oleks paras aeg saata teile mõned pildid ja pisikene ülevaade sellest, kuidas Arturil seni läinud on.
Esimesel nädalal oli Artur ikkagi suhteliselt arglik ja hoidis pigem voodi alla või puges kappi peitu. Ta pigem pelgas neid kahejalgseid, eriti seda pere kõige pisemat, kes teeb vahetevahel väga kõva häält. Aga nüüdseks on ta aru saanud, et see väike poisipõnn on vaatamata oma kõvale häälele täiesti ohutu tegelane. 🙂
Meie pere neljajalgsega (triibik Cassu) tahtis Artur kohe sõbraks saada, aga Cassu alguses kartis, susises ja hoidis uustulnukast pigem ohutusse kaugusesse. Õnneks neil mingit löömat ei olnud ja nüüdseks on neist saanud head sõbrad, kes magavad üksteise kaisus (Artur on see, kes Cassule kaissu trügib) ning mängivad ja müravad koos. Vahel läheb mäng ikka veidi ägedamaks ka ja kräunumist ja jooksmist on kõvasti – kord Artur ees ja Cassu järel ning siis Cassu ees ja Artur järel.. Artur on üles otsinud ka Cassu kõige salajasemad peidukohad – üheks neist on kõrgel kapi otsas kohvri peal ja nagu pildilt näha, Artur ei hooli sellest, et Cassu seal juba ees laiutab, kaks head sõpra mahuvad ka väikese kohvri otsa, kui vaja!
Artur on täielik kaisukass, päeval ta väga sülle ei trügi, aga öösel magab kaisus ja padja peal, nii lähedal, kui veel vähegi võimalik on. Ja nagu pildilt näha, üks tema päevase uinaku lemmikkoht on vanaema lõngavihtide kilekoti otsas! Ei tea, kas tal tuleb sellega meelde oma vana kodu ja perenaine. Kui meil siin vanaema koob, siis Artur meeleldi istub ka ta kõrval või maas (või korvis) ja vaatab mõtliku näoga pealt 🙂
Tahame veel öelda, et oleme väga tänulikud selle uue ja imearmsa pereliikme eest, kes oma sõbraliku ja leebe loomuga meie kõigi südamed vallutanud.