Livia tervitab uuest kodust!

21.08.15

Livia ehk hellitavalt Lissu, et mitte öelda Liisu oma endise kiisu järgi, on õnnelikult kodus. Räägin lühidalt, kuidas meil siiani on läinud.

Kell on umbes seitse, kui läbi ummikute koju jõuame. Teen kasti lahti… Lissu on supsti vannitoas, kõige kaugemas ja turvalisemas nurgas, WC poti taga. Lasen tal olla. Olen natuke kurb, aga ootan.

Kell 10 õhtul: kuulen mingit liikumist, aga vaatama veel ei lähe.

Kell 10.30: ma ei pea enam vastu. Lissu istub esikus, ikka nurgas. Istun põrandale, nii lähedale, et saan talle pai teha. Sirutan käe… silitan  paar korda ja… ta tuleb hopsti mulle sülle. Mootor hakkab tööle. Mina paitan ja paitan, tema nühib ja nühib ja nühib…igalt poolt, ümberringi. Kui olen kenasti lõhnastatud, hakkab ta paide vahel vaikselt ringi uudistama. Kui esik on üle vaadatud ja omaks tunnistatud, teeb ta ettevaatlikud sammud toa poole, koos minuga. Istun põrandale, et ta saaks uudistamise vahepeal paide järele tulla.

Kell kaks öösel: olen silitamisest väsinud ja lähen magama.

Kell neli, ikka öösel: teen millegipärast silmad lahti. Minu kõrval, teki alt väljas, on üks pisike karvane peaJ Magame rahulikult hommikuni.

Neljapäeva hommik algab paide ja õrnustega. Ja siis esimene mäng ja muud toimetamised. Kuhu lähen mina, sinna tuleb truult ka Lissu. Vahepeal kuulen kastist hirmsat kraapimist – ka see koht on omaks tunnistatud.

Lõuna: mul on külalised. Lissut ei ole. Tean, kus ta on ja lasen tal olla. Ja siis, hopsti… ta on täiesti ootamatult ühe mu külalise süles ja võtab rahulikult vastu tema paid. Ja siis teise omad. Külalised saadame ära kahekesi koos.

Õhtu: algab esimene treening. Lissu tormab ühest nurgast teise, toolile, aknalauale, sealt alla… lõpuks heidab väsinult oma uude pessa mõnulema.

Reede hommik: kui silmad lahti teen, näen Lissut oma jalgade juures.  Ta saab aru, et olen ärganud, on hetkega minu juures ja algab vastastikuste õrnuste jagamise aeg.

Hommikukohvi jooma hakates tahan istuda oma tavapärasele kohale, aga see tool on juba hõivatud. Istun teisele. Ja siis leian oma hambavahelt esimese karvaJ Hea kodune tunne on jälle.

Aitäh teile selle õrna ja armsa sõbra eest!

Livia Turvakodus