UUES KODUS!

Amira – väikeste sammude kunst

“Lord, I ask not about miracles, and not the mirages, and the strength of each day. Teach me the art of small steps…”

Amira hoiukodu perenaisena ei oska ma kahjuks piisavalt prantsuse keelt, et esitada originaalkeeles tsitaat Saint-Exupery vähetuntud palvest. Mida ma oskan aga öelda, on see: Amira on kass, kelle puhul on väikeste sammude kunst alati olnud osaks tema iseloomust.

Ta tuli meile vähem kui pooleaastasena – ning seejuures veendunud melanhoolikuna. Teda ei huvitanud maitsev toit, ei paelunud mänguasjad, ta vältis inimese tähelepanu ning kannatlikult talus paitamist… kuid ta oskas vaadelda, vaadelda ja unistada. Mis universumid peegeldusid tema suurtes rohelistes silmades? Ma ei tea… Aga mõne päeva pärast kuulsime ühtäkki tema kõrget häält, mis meenutas Madalmaade talendisaate võitja, väikese Amira Willighaheni üllatavat sopraanot. Nädala pärast julges Mirru nuusutada hoiukodu oma kassi saba. Kümne päeva pärast julges ta käpaga puudutada köögipõranda peale jäetud šampanjakorki. Kahe nädala pärast tuli ta minu juurde, tõusis äkki tagakäppadele ja puudutas korraks kätt väikese roosa märja ninaga.

Praeguseks on meie vastastikune ‘kooskõndimine’ kestnud juba mitu kuud. Amira on saanud nurruvaks mänglevaks sülelembeseks kassineiuks. Jah, ta õpib inimese seisukohalt mõnevõrra aeglaselt – ei usalda kohe uusi asju, uusi inimesi, uusi kohti, uusi reegleid… Ta ei oska ka küünistada ega hammustada. Amira ei ole hingelt teadlane, ärimees ega võitleja – ta on kunstnik. Kunstnik, kelle südamelähedaseks erialaks on väikesed sammud. Kas sina oled see, kes saaks igapäevaselt jätkata selle õrna hingega tema malbet teekonda?

“…Let me not what I myself wish, but what I really need. Teach me the art of small steps.” Antoine de Saint-Exupery