Pood
0

Kasside Turvakodu

MAX

Sugu:
Vanus:
Asukoht:

Max tervitab uuest kodust!

15.04.14

Kodust tervitab üks Ehtne Eesti Triibik!

Max tuli meie juurde mõned kuud tagasi, hirmunud ja segaduses. Esimesena leidis endale peidupaiga maja teisel korrusel korstnajala taga ning keeldus sealt väljumast.  Teisel korrusel just seetõttu, et alumisel kohtus ta maailma kõige sõbralikuma retriiveriga, kes teda oma ülevoolava uudishimuga korralikult ehmatas. Paar päeva väljus ta oma peidukast ainult öösiti, ent siis käis meid salaja üle nuusutamas, kui kõik magasid. Seejärel otsustas ta meid usadalda, siiski vaid inimesi. Kõik katsed teda trepist alla viia lõppesid kriimustatud käte ja nägudega. Ma andsin alla. Mõtlesin, et tühja kah, teeme asju temale sobivas tempos ja kui ta tahab kasvõi aastaid ainult ülemisel korrusel elada, siis nii olgu. Nädala pärast hakkas Maxi ennast uudishimu painama mida ometi seal allpool toimetatakse. Leidis trepil ohutu astme, kuhu koer hüpates ei küündinud. Nii nad vaatasid tõtt oma paar nädalat veel.

Ja siis ühel päeval, lihtsalt, ei mingit meelitamist, süles tassimist, ei midagi, tuleb Max, uhkelt saba püsti läbi tubade ja hüppab diivanile. Ilmselt südame värisedes ootab, et mis hakkab juhtuma ja oh imet  – ei juhtugi midagi. Siis põgeneb uuesti üles ja tuleb natukese aja pärast taaskord alla. Jälle ei taha keegi teda pooleks hammustada! Uskumatu!  Max läheb siis paneb viisakusest ise koerale käpaga pihta nina, et kas teine ikka märkas, et ta üldse kohal on. Koer limpsab selle peale ja keerab teise külje. Sellest õhtust peale on nad parimad sõbrad, Maxile meeldib väga koera kiusata, teda kõrvast ja sabast näkitseda ja tema ümber rullida.

Muidu on Max üks hea isuga mänguhimuline kass. Ta on äärmiselt arukas ja uskumatult viisakas. Kui tal õhtul mängutuurid peale tulevad, siis mida hämaramaks lähevad tuled, seda vaiksemaks muutub tema mäng. Ning kui viimnegi tuli on kustutatud, leiab ka tema endale sooja koha ja keerab magama. Kella tunneb ta samuti hästi. Tööpäeviti tuleb mul ärgata hiljemalt 6.30 ning 6.25 hakkab äratuskell helisema -nurrrrrrrrrrrr-nurrrrrrrrrrrrrrr-nurrrrrrrrrrrrrrr, kõva ja selge häälega, kinni seda vajutada ei saa, seega ei mingit sissemagamist!

Teine hommikurutiin on meil võidu trepist alla ja vannituppa, seal ta siis istub kraanikausi äärel ja ootab millal ma hambapesuks vee jooksma panen. Nimelt meeldib talle väga voolavat vett vaadata ning hiljem mõne veetilgaga ka pisut mängida. Seejärel suundub ta uuesti magama, justkui oleks lihtsalt kontrollinud, kas ma ärkan õigel ajal ja kas hambad ikka pestud saavad.

Üldiselt sobib ta meie perre kui valatult. Max vastab igale minu ettekujutlusele ideaalsest kassist, ta on parim sõber nii lapsele kui koerale.  Passi järgi pole Max veel aastanegi, ometi on mul tunne nagu oleks ta olnud meiega juba aastaid.

Max hoiukodus