Timmu tervitab uuest kodust!

Kõigepealt, et kõik algusest ära rääkida, siis koju tõime Lauri, kellest paari päeva pärast sai hoopis Timmu. Nimevahetus läks vägagi sujuvalt, mõlemale nimele reageeris ta sama hästi, või siis ei reageerinud 🙂 Koju jõudes lasime tal rahulikult uudistada söögikohta ja kastikohta, jättes vaba pääsu kõikjale ning korraldused lastele kiisut mitte kiusata. Timmu leidis endale paraja peidukoha ja enne õhtut sealt ei väljunud. Kuid kui lapsed magama läksid, siis ilmus ta välja, ja juba esimesel päeval tõestas ta, et on üks tõeliselt paimaias ja hellust väga vajav kiisu, ronis meie sülle nagu oleks kogu aeg meie kass olnud, nurrus valjult ja sõtkus ennastunustavalt. Ja selliseks hellikuks on ta ka jäänud, lemmikkoht on ikkagi kellegi süles pai nurudes. Nurrumine on tal vali ja näu väga vaikne, seda viimastki kasutab ülimalt harva.

Nii et meie suur sõber oli ta algusest saati, samas lapsi kartis esialgu väga. Esimesed päevad piisas, kui kummagi lapse häält kuskilt kostis, ja Timmu oli peidus, nii ta veetiski päevad kuskil magades, kus teda näha ei olnud, õhtud süles ja ööd ringi uudistades. Lastega harjumine tuli sammukaupa, algul sobis neid vaadata, suurema, 4-aastase poisi võttis varsti omaks ja ronis juba üsna pea ise tema sülle, öiseks magamiskohaks on nüüdseks samuti suurema lapse voodi. Pisem, 1,5-aastane poiss, on tema jaoks siiani natuke hirmutav, eks oma osa ole lapse silmnähtaval elevusel kassi nähes, võttis rohkem aega, et ta kohe ja alati eest ei läheks kui laps tuleb, kuid nüüdseks juba läheb diivanile peesitama ka siis, kui väiksem seal on, eks sealtki saa ju häid paisid 🙂

Päevad veedab ta suures osas kuskil magades, kas siis diivanil või kuskil peidus, nt diivani all on tal üks lemmikkoht. Mitte, et ta kardaks, aga mõnus on ju magada, kui keegi ei sega. Mängib ta harva, ja millegipärast kui mängib, siis öösel või väga varahommikul enamasti, leiab midagi ja ajab seda paar minutit taga, viimasel ajal on paar korda ka meiega mänginud, aga magamine ja paid on ikka mõnusamad. Õues käinud pole, eks ilmselt suve poole, kui uksed lahti, ta hakkab võibolla huvi tundma, aga siiani pole ta huvi näidanud. Mulle tundub teda vaadates, et ilmselt piirdub ta õueski trepil päikese käes peesitamisega, metsa jahile ta vaevalt läheb. Nii et kokkuvõttes ülirahulik kiisu, kellega mingeid muresid ei ole, kuna pahandust ta ei tee ja midagi ei nõua. Natuke aktiivsem ta ju võiks vahel olla, aga see ei tähenda, et me poleks kassiga rahul. Timmu on meie pere täieõiguslik liige ja meil on väga hea meel, et ta siia jõudis.

Saadame kõikidele Turvakodu kiisudele palju paisid ja soovime kiiret koduleidmist 🙂