Kass, kes kõndis Tartus soojemal ajal omapead. Sellise olekuga, et ta teadis täpselt, kuhu ta minema ja tegema peab. Sellepärast teda päästma ei mindud, aga kui tuli pakane, siis see nii isepäine kiisu jooksis terve nädala suure hädanutuga inimeste juurde olles ise näljane ning jääs. Sel hetkel otsustati ta päästa, mis aga ei osutunud nii kergeks. Läbi tuli käia palju kohti: alguses oli Elmar vabatahtliku vannitoas, kus ei olnud küll enam lund ja polnud nii külm, sai süüa aga seal oli vähe ruumi ning veidikene märg. Välja teda sealt lasta ei saanud, kuna selles kodus oli juba kiisu. Siis reisis ta edasi Tartus olevasse hõivatud majja Anna Haava tänaval, kus sai olla suures ruumis, aga seal oli külm ja keegi ei paitanud nii palju nagu väike Elmar oleks tahtnud.

Nimelt Elmarile meeldib pai saada ja soojas süles istuda. Ta ka laulab ilusa häälega. Kuna ta on nii kaua tänaval olnud, siis nurrub ta natukene naljakalt – hästi tasa tasa ja hästi natukene. Nüüd on kiisukene jõudnud hoiukodusse, kus on soe, saab süüa ja pai, aga sealt peab ta siis lahkuma kui vaktsiin hakkab tööle. Seda sellepärast, et hoiukodus on juba oma kiisu, kes Elmarit pelgab.

Elmar on sõbralik kiisu ja oskab hinnata inimese lähedust: piisab kui Elmari pea ja esikäpad sülle ära mahuvad – ta on siis täitsa rahul. Elmar lasi ennast ilma suurema kärata hoiukodurahval puhtaks pesta, kuid harja suhtes on Elmar umbusklik ja pigem annaks sellele käpaga. Kuna Elmar on pikakarvaline kiisu, siis vaikselt tuleb teda harjutada siiski harjamise vajadusega. Hetkel on osa karvasid veel pusas ning vajab hoolt. Peale pesu on Elmar läikiva musta-valgekarvaga uhke poiss.

Õue Elmar ei kipu, isegi välisukse juurde ei taha minna. Küll meeldib talle aknalaual istuda ja aknast õue vaadata. Elmar oskab vaikselt juttu ajada hoiukodu teise kiisuga aga vanadaam vaid susiseb Elmari peale. Elmar nii tahaks tegelikult sõbraks saada.

Elmarile ei meeldi väikeses ruumis kinniolemine, talle meeldib jalutada toast tuppa ja tutvuda ja vaadata. Pahandusi Elmar teinud ei ole, kõik potililled on kenasti oma kohtadel ja süüa pole neid proovitud.

Elmar otsib endale head pererahvast ning ei taha enam kunagi tänavale tagasi minna. Elmar kasutab eeskujulikult liivakasti ning kõik meditsiinilised protseduurid on tehtud: kiibistatud, kastreeritud, vaktsineeritud.

Elmar saab väga hästi läbi ka teiste armsate karvapallidega.

Niisiis nüüd Elmar palub ja ootab endale armastavad ja sooja kodu!