Täheke tervitab uuest kodust!

03.02.14
Tähekene on tohutult vahva kass ja tema kohanemine on läinud oodatust palju paremini. Esimestel päevadel oli ta loomulikult arg. Sel ajal suhtlesime temaga nii, et mina olin põrandal pikali ja rääkisin temaga kõigest, mis parajasti pähe tuli ning tema oli turvaliselt voodi all mind kuulamas ja heakskiitvalt nurru löömas. Nii arg ta siiski ka ei olnud, et oleks ainult voodi all peidus olnud. Ta kolas ikka ringi ka ja kui talle mõni mänguasi või paelajupp ulatati, siis hakkas kohe mängima.
Mõtlesime, et tal läheb kindlasti nädalaid aega, enne kui ta pai laseb teha ja meid usaldama hakkab, kuid Tähekene üllatas meid. Viienda päeva hommikul sai igatsus paituste ja hellituste järele suuremaks kui hirm. Kell 6.30 ronis see armas karvapall valju nurrumise saatel voodisse ja müksis meid seni, kuni oli oma paitused kätte saanud. Ja selline kaissupugemine on nüüdseks saanud igapäevaseks traditsiooniks. Tähekene on üleüldiselt väga paimaias kass, vahel ei lase ta isegi oma toimetustega peale hakata enne, kui sa oled teda mõnda aega silitanud.
Oma päevad veedab Tähekene süües, magades, mängides ja nurrudes – nagu iga rõõmsameelne kiisu. Tema lemmikmänguasjadeks on hoiukodust kaasa saadud hiirekene, kelle ristisime Valteriks ning pehme mängusiil Paul. Nende kahega võib ta mürada kasvõi mitu tundi või vähemasti seni, kuni need kuhugi alla satuvad, kust Tähekene neid ise kätte enam ei saa. Ka meeldib Tähekesele, kui ma arvutiga midagi teen, sest on ju huvitav jälgida, kuidas klahvid klõbisevad ja veel vahvam on ise üle klaviatuuri joosta või kursorit mööda ekraani taga ajada. Vahel istub Tähekene kusagil akna peal ja jälgib huviga, mis õues toimub. Tore on ju vaadata naabri Muki jalutuskäike ning vahel õnnestub ühe õuekassiga läbi rõduakna häälekalt jutustada. Kokkuvõtvalt võin öelda, et Tähekesel läheb hästi ja ta on üks õnnelik kassipreili 🙂

Täheke hoiukodus