UUES KODUS!

Mina jäin ootama… Roosi lugu.

Ja siis saabuski see hetk, kui Sind viidi ära.
Sa olid mulle sellest rääkinud, aga ma ei uskunud, et see juhtub… nii kiiresti. Sind viidi ära, aga mina jäin aknalauale ootama. Punased vilkuvad tuled – ainiti vaatasin neile järele, kuniks nad lõpuks lõpmatusega sulandusid.

Veel hetk tagasi oli kõik endine, voodi on veel soe ja sõtkun selles soojuses oma tavapärase pesaasendi. Ma tean ju, et oli hommikuid, mil veetsime koos televiisorit vaadates… vahel lausa lõunani. Ja oli õhtuid, mil kudusid ööhämaruses sokipaare… veel sündimata lastelastele. Ja oli õhtupoolikuid, kui roomasime koos mööda voodialuseid, et kadumaläinud prillipaari üles leida… ja vahel oli lihtsalt hetki, kus lamasime koos – mina Sinu rinnal ja Sina rahulikult möödunud aegadest rääkides. Ma tean, et Sul oli päevi, kui Sa ei jaksanud tõusta. Ja öid, kus vaevlesid valude käes. Ma püüdsin Sulle anda kogu oma soojuse ja armastuse, Sind ravida ja Sinu eest hoolitseda. Sinu jalgade peal lamades Sind lohutada ja Sinu rinnal sõtkudes Su valusid ära võtta. Ma olin Sinuga ja mõistsin Sind.
Armastasin Sind piiritult ja jäägitult.

Aga nüüd ei ole Sind enam siin. On vaid murelikud inimesed, kes ei oska midagi teha, midagi minuga peale hakata… kelle jaoks olen üleliigne.
Missest, et ka minul on tunded. Ja hing. Ja minevik, mälestused – koos Sinuga.

Kuhu rändavad need hinged, keda pole enam vaja? Kes on kaotanud armastuse ja kes lihtsalt üleliigseks muutuvad?

Tänavale. Loomakliinikus eutaneerimisele. Varjupaika. Ilma pikema kaalumiseta? Jah, väga tihti. Oleks ju võimalus uueks eluks – noor ja elujõuline kass, siidine ja särasilmne. Hästi kasvatatud ja kauni välimusega…

Siin ma olen. Oma tunnete, oma mõtete, oma hetkedega. Oma mälestuste ja meenutustega… kuhu mina lähen?
Ma jäin ootama aknalauale.
Ma olen kurb, sest ma soovin, et keegi arvestaks ka minu tunnetega. Et ka mina leinan, minul on valus ja ainus, mida ma soovin on lohutus, pai, soojus ja lootusekiir, et leinast saab üle ning ühel hetkel on elu taas tavapärane – missest et teises kohas, teise inimese rinnal… ma tahaksin seda võimalust siiski proovida.

Roosi jäi ilma koduta perenaise surma tõttu. Väike kolmevärviline kaunis kiisu on ääretult sõbralik ja on hetkel meie hoole all.
Roosi ootab oma uut võimalust ja oma uue kodu kirja info@kassideturvakodu.ee