Melissa on kassipoeg, kellest sobib rääkida vaid ülivõrretes. Ta on lihtsalt nii hea kassipoeg ja oskab olla kõigile meele järgi. Melissa on ülisõbralik, selline kaisu-, nurru- ja musikass. Kuid samas võib ta olla ka ülimalt vallatu ja lõbus ning nalja saab temaga kõvasti. Melissa jumaldab inimesi, Melissa jumaldab ka teisi kasse ja koeri. Koera ei ole see kiisu kunagi kartnud, isegi mitte päris alguses. Siis kui ta 1-kuusena hoiukodusse toodi. Melissale meeldib mõnikord natuke koera õrritada tema eest mänguasju ja maiustusi näpates. Ega koer pahandagi – no mis sa ikka sellisega teed!
Melissa leiti oktoobris paduvihma ajal tanklast – pisitilluke, läbivettinud, kuid elus tombuke oli surunud end sõiduauto ratta sisse.
Hoiukodus sai Melissa kiiresti kõigi lemmikuks, nautides nii inimeste kui teiste loomade tähelepanu. Õnnetust määrdunud karvapuntrast on kasvanud elurõõmus kassipreili, kes võib kasvõi päev otsa mängida. Seda teab Melissa küll, et öösel ei mängita, vaid magatakse. Öösiti Melissa ei mängigi, talle meeldib magada pererahva voodijalutsis.