Alva on meil selline krutskeid täis plika. Algul, kui ta tuli, siis läks tal harjumisega siin pool päeva aega ja nädal aega umbes ta ikka uuris ja oli valvel koguaeg voodi alla jooksma. Nüüd on ta nii ära harjunud ja kõiksugused lollused ära õppinud. Näiteks ei ole meil enam mitte ühtegi toalille, sest ta õppis kiiresti ära, kuidas saada suure kapi otsa. Kui ma siis ühel päeval koju tulin ja suurde tuppa astusin, siis kass jooksis kiiresti teisse tuppa, ma mõtlesin, et mis nüüd siis lahti, panin tule põlema ja oi lill keset tuba maas ja kõik mulda täis. Ja ta tegi seda mingi 3 korda, seni kuni lilled enam ei kasvanud ja ära pidime viskama. Algul oli meil ka väike jama kardinatega, oli vaja ikka proovida ronida, aga nüüd ta enam ei tee nii.  Ja meil on peres kuidagi nii sattunud, et mina olen see, kelle juurde ta tuleb hellust otsima, ja Tauri on see, kellega käivad mängutuurid ja kui need peale tulevad siis tuleb kuskile peituda 😀 Ja kuigi tal on endal palju mänguasju siis ikka leiab ta kuskilt midagi muud millega mängida, näiteks prügikastist on ülihea otsida, eriti kui ta üksi kodus on.  Ja kui tal öösiti igav on, et miks kõik magavad, siis ta otsib alati kõige rohkem häält tegevad asjad välja, et meid äratada ja siis ta jooksebki mööda tubasid ringi, ja kui oleme üritanud magamistoa ukse kinni panna, siis ta lihtsalt hakkab ukse taga kraapima ja seda kohe esimesest korrast saadik. Tal lihtsalt on vaja kedagi enda kõrvale koguaeg. Ja üleüldse ta on tegelikult maailma lahedam kiisuplika, isegi kõik tuttavad ütlevad, et pole varem sellist kassi näinud. Ja, tervis on meil ka super 🙂 Issand, ja praegu ta lihtsalt hakkas mööda korterit ringi jooksma. Vahest ma ikka mõtlen, mida alumised naabrid arvavad 😀