Lisella on oma pesakonnast viimane, kes veel uut kodu otsib. Ometi on tegu väga sõbraliku ja kauni kasukaga kassipojaga.

Kui tavaliselt küsitakse, et kas kiisu nurrub ka, siis sel korral ilmselt tekib huvi, et kas on hetki, kus ta EI nurru. Naudib väga lähedust ja otsib pai.

Kui mõni teist mõtleb, et kiisu on juba liiga vana (7-kuune) ja armsad kassipoja ajad on möödas, siis vaidlen sajaga vastu. Kui olla diivanil, siis ta tuleb kohe kõrvale oma käpakestega sõtkuma. Kui tolla kodukontorit, keerab ta laua all jalgade peale kerra. Või siis hüppab kontorilaua peale ja nühib oma märja ninaga sulle näo vastu.

Kiisu on saanud kõik vajalikud vaktsiinid, ussirohud ja ta on isegi juba steriliseeritud! Nii et nüüd polegi muud midagi, kui lihtsalt koos kerra tõmmata