Kui Sir Pehmo meie hoole alla jõudis, siis meenutas ta pigem Ameerika vanaegsetest filmidest tuntud bandiiti. Selline, kes tupiktänavas kaabu viltu pea oma vastaseid pingsalt jälgib, endal selja taga koondatud suur gäng, kes teda jumala asemikuks peab. Kuid öeldakse ju, et eeldada ei tasu! Turvakodus selgus, et Sir Gängsterist on asi väga kaugel ning tegemist on hoopis Sir Pehmoga!

Juba esimestel päevadel näitas Sir Pehmo oma hellemat poolt, puksis peaga paikätt ja võttis vastu kõik pehmed paid, mis talle kingiti. “Nurr-nurr,” tänas Sir Pehmo päästjai! Kui veel konservikauss pessa asetati, mõtles Sir Pehmo, et talle on tõesti tekkinud turvakodus oma vabatahtlike gäng, kes teda jumala asemikuks peab. Tänaval tuli ju ise linnukesi taga ajada ja hiirtel järel käia, prügikastidest toidujääke otsida ja loota, et mõni hea inimene peotäie krõbinaid tema ette poetab. Järsku oli aga tema elu teinud kannapöörde! Nüüd loodab Sir Pehmo, et elu läheb veel paremaks ning ta leiab päris oma kodu! Ka seal võiksid konservid voolata ojadena ja paikäsi olla kohe kuhjaga!