03.05.2020

Kihvale sai ju teine nimi ka pandud: Kihva-Koer. Vahel ma teda Koeraks ainult hüüangi, sest ta jookseb järgi nagu koer.  Vannis käies istub mul vanni kõrval või wc poti peal. Kööki minnes meeldib talle jälgida kuidas ma süüa teen. See on vist tema üks lemmik tegevusi. Ja kuna ta ju suure koeraga koos elas, siis siiani naeran, et ju ta need kombed ikka sealt kaasa sai.

Sülle ta enam väga ei roni, ilmselt Sandy on ta ära rikkunud , aga pole hullu, siiski inimlemb kass ja tuleb kohale kutsumise peale. Vahel jutustab mulle mõne lühida loo ka. Eriti sellest, kuidas ta magamiatuppa PEAB pääsema aga reeglina ei pääse, kui ta just väga nobe ei ole ja ma liiga uimane (mida vahel juhtub). Niisiis ukselink on ammu allapoole pandud, et ta seda ei avaks.

Vannitoa ust avab siis kui ise tahab, käib seal siis kui tuju tuleb, üldiselt vist hea soe vaiba peal magamas käia. Vett ei karda, korra kukkus kanni pidi vannivette, hüppas küll kiirelt välja aga käib ikka aeg ajalt üle vanni ääre kiikamas. Lihtsalt enam ei turni 🙂

Kihva hoiukodus