19.01.2020

Herbikul ja Virsikul läheb väga hästi. Virsikust on saanud seltskonna hing, kes käib end ka võõrastele näitamas. Herbik pigem vaid omasid armastab, kuid võõraid pelgab – nende eest poeb ta diivani taha peitu ning viskub õnnetult küljele ning ootab. Öösel teeb ta selle siis kenasti tasa – Herbik on kõige suurem öine tuuseldaja, Virsik vaatab teda vaid kahtlustavalt ning esimesel võimalusel püüab edasi magada. Herbik on nagu suur ja mõnus kaisukaru, sest talle meeldib süles olla, koos inimesega teki all magada, ta laseb endaga toimetada (küünte lõikamiseks tuleb vaid käpp pihku võtta, ei mingit vastupanu). Armastab süüa ning Virsikuga ringi tuuseldada. Poisid on omavahel jätkuvalt suured sõbrad, kutsutakse üksteist mängule ning koos vaadatakse ka õue, et end päevasündmustega kursis hoida.

Virsik jäi mõne kuu eest paari põletikulise hamba jagu vaesemaks, aga sellest pole hullu, sest isegi Herbik saab oma nelja hambaga väga hästi hakkama. Ega muid uudiseid väga polegi, lootus on, et poisid saavad peatselt oluliselt suuremad ruumid ja ilusamad vaated, sest Kose vallas käib maja ehitamine. Õue neid keegi lubama ei hakka, aga ruumi jooksmiseks ja uute vaadete nautimiseks peaks saama küll ja veel.

Herby ja Nurby hoiukodus