Kittyl läheb täitsa hästi. Iga päevaga kohaneb ta üha enam ning muutub julgemaks. Alguses ta mängis meiega koguaeg peitust ja mõtlesime, et ta oskab end nähtamatuks muuta. Õnneks nii see siiski ei olnud, Kitty lihtsalt oskas leida selliseid kohti kuhu me ei osanud ette kujutadagi, et ta pääseda võib, näiteks köögikapialune, kuhu ta sai külmkapi tagant. Panime need kohad kinni, et ta sinna ei pääseks ja nüüd ta õnneks teab, et kui ta tahab peitu minna siis ta saab minna oma pessa, kus keegi teda ei sega.

Kitty on ka korralik printsess ja üsna pirtsakas. Näiteks meie kraanivesi talle ei sobi, niiet ta saab nüüd Vitteli pudelivett. Kittyle ei sobi ka kõik konservid, mida pakkunud oleme, aga nüüd oleme leidnud juba tema lemmikud. Kitty vaieldamatu lemmiktoit on aga kanamaks. Kui ta näeb, et seda talle lõikame siis ta läheb juba elevile ja hakkab enda pesast välja ronima.

Kittyle meeldib ka aknalaual olla ja õue vaadata ning paisid saada. Nurrumootor on tal korralik 🙂