Vasja elab endiselt Tartus, minu ja minu õega kahetoalises korteris. Ta on endiselt ideaalne kass ja iga loomaomaniku unistus! Pahandust pole ta kunagi teinud! Talle meeldib olla inimeste juures, igal võimalusel ronib sülle nurruma ja magama. Mänguasju on tal palju, kuid enamiku vastu ta endiselt huvi ei tunne. Talle meeldib mängida inimeste kätega (sellepärast käime korra paari kuu jooksul Felivetis küüsi lõikamas ja “tehnilises kontrollis”). Õhtuti veeretama talle palli mööda koridori, enamik ajast ta jookseb järgi, kuid vahel ta lihtsalt “luurab” välisjalanõude taga ja jälgib palli. Lisaks meeldib talle teki alla sukelduda ja minu sõrmi otsida. Isu on tal endiselt väga hea, sellepärast kaalume talle 2xpäevas hillsi urinary+metabolic toitu. Lisaks anname 1-2korda ööpäevas kausitäie vett segatuna teelusikatäie kassipasteedi või zeleega. Viimast sellepärast, et oma kausist ta ei joo, joob harva kas meie öökapil olevast kruusist vett või otse kraanikausist ja sealtki ainult peopesalt pakkudes. Mõnikord kui tal janu on, jookseb ta vannituppa, hüppab kapile ja teeb “njäu”. Siis me läheme anname talle juua. See on muidugi meie enda ära hellitatud kasvatuse vili.  Suvel saime rõdule üles ka kassivõre, mistõttu võib ta nüüd ise soojade ilmadega õues värsket õhku nuusutamas käia.

Oleme väga tänulikud, et meie juurde sattus just elu esimese kassina selline imeline karvapall, kes iga meie päeva armastuse ja rõõmuga täidab! Ka lihtsalt teda magamas vaadata teeb hinge soojaks ja toob naeratuse näole! 🥰

Ilusaid jõule, palju nurru ja rõõmu teie päevadesse!