02.08.2019

Tegelikult päris aasta veel täis ei ole, alles 11 kuud, aga ma mõtlesin, et täna ma tahaksin küll temast rääkida ja pealegi… Suvelõpp on suurepärane aeg, et neil, kel veel kodus pole kassi või on vähe kasse, võiksid mõelda ühe sõbra võtmise peale.

Kui Milly oma transpordipuurist siia korterisse välja astus, siis oli kohe näha, et ta on jõudnud oma koju. Niivõrd enesekindlalt ja teadlikult asus ta kohe toimetama, ei mingit diivani alla peitmist ega kappide otsas redutamist.

Meie algus oli väga raske. Väga raske. Ma tunnistan, et ühe korra ma mõtlesin, et ma ei suuda, ma ei saa hakkama, ei jõua, ei taha enam. Kodus olles ma ei teinud mitte midagi muud, kui vaid koristasin tema järelt. Ja see oli õudne.

Täna ma saan aru, miks ta käitus nii (ma ei lange detailidesse, sest meil on kokkulepe, et mina ei räägi tema apsakatest ja tema ei räägi sellest, mida mina kodus teen). Mina tundsin end kangelasena ja ootasin presidendilt medalit – mõelda vaid, võtsin “eaka” kassi, kes ootas 3 aastat kodu, kus on tänu ja diplom ja auraha?!

Aga Millyl oli turvakodus niigi kõik hästi: sõbrad, soojad pesad, hea söök ja lahke personal. Ja siis tuleb mingi mutt ja viib ta lihtsalt minema. Kõik. Ise oleks ju ka vihane ja näitaks seda viha aktiivselt välja.

Ma proovisin KÕIKE. Ja mitte miski ei aidanud. Loogilise variandina võtsin siis ühe kassi veel 🙂 Ja sel päeval kõik muutus. Minul igatahes on nüüd kodus nii hea ja naljakas olla. Ma loodan, et Millyl ka.

Milly on kasside Meghan Markle. Uhke, ennasttäis, ülbe, väga peen, alati kena ja hoolitsetud. Mitte eal ei ole ta midagi palunud, anunud või nurunud. Ta vaatab mulle otsa seni, kuni ma mõistan, mida ma olen valesti teinud või tegemata jätnud. Talle ei kehti mitte ükski reegel ja ta võib teha, mida ta tahab. Esiteks sellepärast, et ma ei julge talle midagi keelata ja teiseks sellepärast, et tal on ükskõik.

Päris pikalt ma arvasin, et ta on kurt. Aga tegelikult teda lihtsalt ei huvita enamus asju. Kui ta oleks kurt, kuidas ta siis rõdult kuuleb, kui ma toas kassikommipaki kapist võtan?

Talle väga meeldib süüa ja juua ja magada ja õhtul kella 9 ajal umbes 20 minutit mängida. Aga ükskõik millal ma mänguasjadekasti ümber kallan, ta on alati kohal ja vaatleb. Heina sööb ta keskmise lambaga üsna võrdselt. Ma enam mingi hetk ei jaksand poest muru osta, niiet hiilisin õhtuhämaruses (et keegi mind hullumajja ei saadaks) välja, et noaga (mul ei ole labidat) orasheinamätas välja kaevata ja omale rõdule istutada. Väga ilus on 🙂

Milly legendaarne Youtube`i sõltuvus… Ma olen temaga istunud peaaegu hommikuni telefonis ja vaadanud, kuidas lind nokib teri! Tal on isegi oma telefon nüüd selleks, sest me ei suutnud jagada (keegi ei tohi öelda, et tema telefon on tegelikult minu vana!). Oma täiesti toimiva teleka ma vahetasin sellepärast välja, et uutel mudelitel on ju Youtube juba sees.

Mul on nii hea meel Millyga koos elada ja natuke on häbi ka, et mul läks nii mitu aastat aega, et ta ülesse leida. Ega tema minust suurt ei pea, 11 kuu jooksul olen teda saanud paitada täpselt 6 korda. Aga iga kord on see selline sündmus olnud, et tahaks ERRi kaameratega kohale kutsuda.

Aitäh Turvakodu perele, et te proua eest nii hästi hoolt kandsite ning eriti suur tänu, et te minu ühe kirja põhjal aru saite, kes sellest suurest pesakonnast just minu kass on.

Milly turvakodus