Veel eelmine nädal jagasime uudiseid Punasest Poisist, kes oli oma seisundi juures maailma kõige suurema südamega kassipoiss. Kliinikus vabatahtlikku nähes hakkasid nurriku käpad sõtkuma, ta lasi kuuldavale õrna “mjäu” ning üritas igal võimalikul moel puurist välja pääseda, et inimesele sülle istuda. “On alles südametemurdja. Temast saab küll ühel ilusal päeval kellegi väga armastatud kodukass,” mõtles vabatahtlik.

Arstid mainisid, et tema neerunäidud alluvad raskelt ravile ning seetõttu ei saa muude ravidega alustada, kuid teadsime, et neerupuudulikkuse kontrolli alla saamine ongi keeruline ning aeganõudev protsess. Olime kannatlikud ning teadsime, et ükskord saabub päev, kus saame Punasele Poisile päriskodu otsida ning temagi ellu täieliku pöörde tuua. Punane Poiss ju ise ka tahtis nii väga – ta sõi, oli rõõmsameelne ja seltsiv, tema suu ning naha seisukord oli veidi paranenud.

Kuid nädalavahetusel muutus kõik.

Punane Poiss muutus loiuks, keeldus söömast ning tema organism ei allunud ravile. Neerunäidud muudkui tõusid ning täiendavate uuringute käigus avastasid arstid Punasel Poisil ka kiirelt areneva lümfoomi.

Nüüd on see imearmas Punane Poiss Kiisudemaal – seal, kus pole valu, pettumust ega võitlust elu eest. Meil on ääretult kahju, et ühe kassi eluteed võivad olla seesugused. Punase Poisi ääretult sõbralik iseloom viitab sellele, et kunagi oli tal ka päris oma kodu. Miks ta sellest ilma võis jääda, me ei tea, kuid sellest hetkest muutus tema elu igaveseks…

Aitäh Punase Poisi kaitseinglitele, kes kiisut märkasid ning talle meie juures abi otsisid. Tänu teile sai Punane Poiss tunda taas pehme pesa soojust, maitsvaid kõhutäisi ning inimese hoolivust ja armastust.

Jää hüvasti, kallis Punane Poiss
Oled igavesti meie südametes…
💔