Iga kord kui meie hoole alla saabub uus kiisu, kujutame ette, milline võiks olla tema tulevik.
Milline võiks olla see kodu, mis talle sobib.
Milline võiks olla tema inimene.
Kujutame ette seda ilusat päeva, kui saame hellade soovidega nurrumootori kodu poole teele saata ning mõtleme sellele õnnelikule päevale, kui saame kodust rõõmustavaid uudiseid.
Kõrvetavalt valus on see, kui hetkega need unistused purunevad….

Meie kallis Nancy saabus turvakodu hoole alla Laulasmaalt koos tillukeste poegadega. Ta oli nii habras, väike ja õrn, et meenutas pigem ise kassipoega. Kuid tema sees oli suur süda– ta oli vapper võitleja, keda tänavaelu murda ei suutnud. Nancy hakkas uue eluga vaikselt kohanema ning temagi suutis juba loota ja uskuda, et tema jaoks on kuskil päris oma kodu. Kodu, mida tal mitte kunagi pole olnud. Kuid Nancy ei jõudnud kodu ära oodata… Kõige ootamatumal hetkel diagnoositi Nancyl kasside viiruslik kõhukelmepõletik – haigus, millele puudub ravi.

Nüüd kepsutad Sa seal üleval – pilvepiiril. Vabana valust ja murest. Voolaku Sul seal krõbina- ja konservimäed, olgu pesad pehmeimast pehmemad ning olgu Sul seal päris oma pere – koosnegu see neljajalgsetest või kahejalgsetest. Peaasi, et oleksid õnnelik.

Jää hüvasti, kallis Nancy…
Oled igavesti meie südametes.