Kasside Turvakodu
HÄRRA VUNTS JA PREILI PUHV
01.01.2019
Härra Vunts ja Preili Puhv saadavad samuti oma kõige palavamad uusaastasoovid kõigile vabatahtlikele ja nurrumootoritele turvakodus!
Kiisud on uue koduga täiesti harjunud. Nagu sai ka eelnevalt mainitud, siis Preili Puhvi jaoks on algusest peale kõik lihtsalt tulnud – tema tuli uude koju kohale ja otsustas armulikult ennast teenijarahval teenindada lubada. Kõik paid nõutatakse koheselt peamüksudega välja ja hilised õhtutunnid ja varased hommikutunnid veedetakse pererahva otsas magades. Parim on muidugi, kui pererahvas voodis selili lamab, sest siis saab kõhu peale ronida ja käppadega mugavalt sõtkuma asuda. Kui aga juhtub, et kuidagi midagi sassi läheb ja inimene külili on, siis pole ka hullu. Puhv oskab ennast ka puusaõnarusse mõnusalt sisse seada. Hommikune uinak võetakse ette juhul, kui on selgunud, et inimene ikkagi ei kavatse veel üles tõusta, hoolimata suutäitest karvadest, mida talle nägu mööda laiali nühitakse. Peale ärkamist aga loomulikult nõutakse kohe välja oma konservipalad ja siis võib rahulikult jälle iluunele minna. Selline on siis Preili Puhvi päevaplaan.
Härra Vunts teab samuti täpselt, mida ta tahab ja kuidas seda saada. Kui tema on otsustanud, et peab sülle saama, siis ta lihtsalt tuleb kohale, lükkab näiteks sul süles oleva läpaka eest ära, ronib sülle ja laseb nurru laht. Uudishimulik on ta ka, ehkki tegelikult paras argpüks. Küllap ta on kuulnud seda inglaste ütlemist, et uudishimu tappis kassi ja seepärast ongi nii ettevaatlik. Kuna kiisudel on nüüd ka oma isiklik koer, keda nad on kasvatanud alates kolmandast elukuust, siis igav Vuntsil ei ole. Koera jälgimine on üks lõbustusi tema päevas – samas on piirid väga selgelt paigas ja üks korralik shhusssshhhh ja käpaviibe, kutsub üleannetu teismelise koheselt korrale. Vuntsiga on see asi selgelt paigas, Puhv on selles osas pisut vähem osav aga saab tüütust tegelasest lahti, kui end kõrgema koha peale sätib ja seda ta juba oskab.
Meie kiisud on tõelised inimeste kiisud – ka iluunele sätitakse ennast enamasti meie juurde ja inimese seltskond on nende jaoks väga oluline. Kui tulen koju, on Vunts alati ukse peal vastas ja tervitab mjäude ja jalgade nühkimisega. Puhv on selles osas küll tagasihoidlikum, ent ikkagi ukse vastas.
Saabunud uusaasta valguses aga veel üks iseloomujoon, mille nüüd avastasime. Vaene Härra Vunts kardab tõsiselt ilutulestikku! Puhv oli pisut häiritud aga ei lasknud ennast eriti segada ent vaene Härra Vunts oli täitsa endast väljas. Isegi nii palju, et otsis kutsika juurest kinnitust, et kõik ikka hästi on! Ninad pandi kokku ja paistis, et kutsika rahulik suhtumine paugutamisesse, mõjus ka Vuntsile rahustavalt. Loodetavasti oli turvakodu kiisudel kõik hästi ja nemad niimoodi paugutamist ei pelga (ilmselt ka otse nende akende all rakette ei lasta, muidugi)! Igatahes teame nüüd, et see on Härra Vuntsi jaoks valukoht ja järgmine kord proovime tema elu kuidagi mugavamaks muuta – ei tea küll veel, mida ette võtta aga eks mul on aega nüüd uurida! Ei arvanud siiani, et see paugutamine kassidele nii hullusti mõjuda võib! 🙁
