27.12.2018

Meie imearmas Luna on oma kodus olnud veidi alla ühe aasta ning tundub, et ta tunneb end siin hästi, kuigi tema arglik pool lööb end ikka veel välja. Tal võttis üsna palju aega, et meid ligi lasta ja ka nüüd on veel lähedusega ettevaatlik. Paidega pidime ikka pikalt harjutama – alguses ühe näpuga ning tema ise oli turvaliselt voodi all. Pidev järjekindlus tasus end lõpuks ära ning nüüd laseb “emmel” end julgelt paitada ning lõua alt sügada (aga musid hoidke veel endale!). “Issi” on veel veidi hirmus. Kuni sügiseni arvasime, et Luna on selline kass, kes ei nurru, aga ta lihtsalt heade asjadega ei torma! Eriti nurruline on ta hommikuti, kui ta köögis vastu jalutab ja end paitada ja sügada laseb. Sülle võtta ta veel ei lase, aga küll me tibusammudega sinna ka ükskord jõuame! Meie muidugi jubedalt ootame seda. Kui koju tuleme, siis tuleb meile vastu ja nagu ütleks oma kehakeelega meile juba ka tere. 🙂

Luna on mitu mänguasja ribadeks mänginud, Eriti hull mäng läheb lahti siis, kui meie hommikuti alumisel korrusel oleme ning tema on üleval peale seda, kui nn. magustoit (törtsuke tema lemmikkonservi) kõhus on. Siis on meil äge sporditüdruk ning mõnikord all on tunne, et ülemisel korrusel on ratsavägi. Pallid lendavad ka alumisele korrusele. 🙂

Luna turvakodus