29.12.2017

Meie hoolealusel kiisul – Jettel, keda me oma kodus hoopis Sashaks hakkasime kutsuma, läheb väga hästi. Sashal läks kohanemine algusest peale väga kiiresti. Armastab paisid ja kaisus olla ja pallidega mängida. Ja erineva suuruse ja põrkamisvõimega palle on ta varudes palju. Lisaks on imeline, kui palju jõuab üks kass nurruda! Sasha on iga seltskonna hing ja rõõmustaja ja tegelikult oleme nii meie, kui ka meid külastavad sõbrad hoopis tema külalised. Soojal ajal käime ka õues, rihmadega muidugi. Jalutamiseks ei saa seda küll väga nimetada, sest Sasha tahab lihtsalt maja taha muru sööma minna (toas kassimuru teda ei huvita), aga vähemalt on loom rõõmus ja see on ka nende käikude eesmärk olnud. Ümbruskonna tädidele pakub see ka palju rõõmu – ой, как красивая кошка!

Panin manusesse mõned pildid ka (Sasha on VÄGA fotogeeniline).
Kokkuvõtvalt on ta niiiiiii tore sõber ja meil on väga hea meel, et ta oma väikse perega liitsime.

Selle eest peab muidugi aga tänama teid, tublisid vabatahtlikke, kelle missioonitunde ja loomaarmastuseta ei oleks seda juhtunud. Loodan, et leiate ka edaspidi jaksu ja rõõmu seda tänuväärset tööd teha. Minu suur lugupidamine teie vastu!

Paid kiisudele, kes ei ole veel oma päriskodu leidnud – kuskil on see kindlasti ootamas ja kaunist ning rõõmurohket vana aasta lõppu Kasside Turvakodu vabatahtlikele!

Jette turvakodus