Kui Bruno esmakordselt Turvakodusse tuli, hakkas vabatahtlike vahelises kirjavahetuses igapäevaselt olema kirju stiilis: “See triibuline kiisupoiss seal alumises puuris. Mis on tema lugu? Issand, ta on nii õnnetu ju” ning “Bruno on ju tõeline sülekass, kuid tundub, et elu ei ole talle olnud armuline. Südantlõhestav!”. Ja nii me muudkui üksteisele kirjutasime, ilmselt teeksime seda praegugi, kuid nüüd on kurbus ja imetlus selle kassikese vastu kandunud ühistele hetkedele Turvakodus. Iga päev istuvad vabatahtlikud niiviisi Turvakodus, armas Brunoke süles, sest just see on koht, kus ta kogu aeg oleks! Kui kokku lugeda kõik need ajad, mil vabatahtlikud niimoodi istunud on, saaksime kokku lausa päevi – nii kui inimene istub, hüppab Bruno agaralt inimesele sülle, hoiab kramplikult sülest kinni ning meil kellelgi pole südant, et Brunolt neid harvasid süleminuteid ära võtta.

Bruno on ilmselt elus palju kogenud ning kahjuks mitte alati head. Suure tõenäosusega on ta olnud kunagi kodukass, kuid viimased aastad elanud tänaval ning seetõttu näeb Bruno väga räsitud välja. Võime vaid ette kujutada, mismoodi üks hella südamega kodukass tänaval oma elu eest võitlema pidi… Kuna tema immuunsus on nõrk, siis soovime ta kiiresti päriskoju saada, sest just kodus, pehmetel padjadel on Bruno õige koht.

Armas Sõber, me tahame ülekõige, et kallis Bruno saaks oma päriskoju minna! See kuldse südamega kassipoiss on liiga palju läbi elanud, kuid niivõrd armastusväärne, et ta lihtsalt peab oma koju minema!

Bruno on kastreeritud, kiibitud ja vaktsineeritud. Turvakodus ootab uut kodu alates 08.07.2017. Leitud on ta Viimsi tänavalt.

Kirjuta Brunoleinfo@kassideturvakodu.ee ja tule teda vaatama! Ta võidab Su südame hetkega!