Kasside Turvakodu
KRIS
Kris tervitab uuest kodust!
10.03.2017
Minu nimi on Kris. Tahtsin teile kirjutada, et mul on kõik väga hästi.
Olen saanud endale kaks sõpra ja „pidajat” ja uue, valge ning helge kodu.
Ma tundsin kohe alguses ära, et see on minu koht. Otsustasin, et ei mingit hirmu, pelgust või tagasihoidlikkust ma sisse kolimisel väljendama ei hakka.
Esimestel tundidel sülle ronimisega ja nurrumisega veidi ootasin, aga peagi sain aru, et pole mõtet. Nurun pai ja tähelepanu igal võimalikul hetkel ning tagasi saan seda palju ja rohkemgi veel. Hellitavalt kutsutakse mind Kiis-Kiisuks ja sellele kutsungile ma reageerin suurima heameelega.
Mängida ülemäära ei viitsi, olen ikkagi härra, aga jooksumaratone ühest toast teise ning mööda seina üles pean hea meelega: trenni on ju vaja teha.
Tore on ka see, et mul on oma uute sõpradega ühine rütm. Niipea kui nad koju tulevad, siis jooksen neile uksele vastu ja edasisi toimetusi teeme juba kõik koos. Kui nemad istuvad, istun ka mina ja kui nemad toimetavad, siis liigun ka mina nende sabas ringi. Nii saavad kõik asjad ju poole kiiremini valmis.
Koos lähme ka magama ja hommikul ootan vaikselt, kui sõbrad oma silmad lahti teevad. Kuigi ma kuulsin sosinaid, et minu ühele uuele sõbrale väga ei meeldi, et kiisud voodis magavad, siis praeguseks olen kõik takistused ületanud ja vaba voli olla, kus mulle meeldib on kätte võideldud.
Võitlus toimus peamiselt läbi paari imearmsa kurrrjäu ja suurte silmadega otsa vaatamise—ja uskuge või mitte, see töötas. Ühest asjast ma siiski aru ei saa- miks need toalilled, mis mulle nii maitsevad, on pandud kuhugi kättesaamatusse kohta ära? Selles osas mulle tundub, et pean mingi uue strateegia välja mõtlema. Ja õue mind ka ei lasta, kuigi aknalaual istudes tundub kogu väline maailm nii vahva. Ükspäev pidasin rõdule lennanud puulehega maha suured vestlused, aga kuna ma olin teistpool klaasi, siis kahjuks ta nähtavasti mind ei kuulnud.
Kõikidele teistele oma sõpradele turvakodus soovin, et ka nemad endale kiiresti uued pesad leiaksid. Veidi olen neist ka puudust tundnud ning tõesti loodan, et nendega on kõik kenasti.
Panen endast ka paar pilti juurde.
Olge tublid,
Kris.