Kasside Turvakodu
SIMON (NÜÜD KRIIMU)
Kriimu tervitab uuest kodust!
07.02.2017
Kirjutasime teile viimati eelmise aasta varakevadel, selle ajaga on juhtunud väga palju. Nagu viimasest kirjast mäletate, me saime Kriimu abiga oma perele maakodu, see oli minu – perenaise uurim unistus. Juuli keskel kolisimegi majja sisse. Ega Kriimule eriti autosõidud ei meeldi, jõudsime kohale turvaliselt, aga suure kräunumise ja joodeldamise (seda saab kuulda ainult autos) saatel. Umbes paari nädalaga harjus kassike oma uue koduga, kuid mänguhiired jäid põrandale vedelema veel pikaks ajaks, kuni augustis püüdis kriimu toast esimese elusa päris-hiire. Hiiri on püütud nii õues kui majas, vahel isegi kaks tükki päevas. Sortiment on Kriimu jaoks väga rikkalik: neid on halle, pruune, suuri ja väikeseid, teravama ninaga ja vahel isegi selja pealt musta triibuga. Eks Kriimu tea täpsemini, kes on kes. Ega need närilised süüa ei kõlba, kõigest mängulust ja ürginstinktid. Perenaisel on neist kahju, kuid selline see maailm meil lihtsalt on. Nüüd kutsumegi Kriimut ka hiirekunniks.
Kõik suvehommikud algasid meil oma aias jalutamise, kasvuhoone ülevaatamisega ja murunäksimisega. Kõige rohkem meeldib kassikesele jalutada oma territooriumil ikka koos oma päästja ehk perenaisega. Kui ta hiilibki vahel kaugemale, siis hüüdmise peale tuleb alati jooksuga maja ette tagasi. Nii kui keegi toauksest käib, on Kriimu valves ja laulab kõrvulukustavat oodi uksele. Üsna pea õppis hiirekunn ära ka ukse avamise ja meil tuli ukselink ümber monteerida.
Aga nagu mäletate, oli meil plaan võtta Kriimule seltsiks veel ühe kassi. Kuna suvi oli väga töine ja väsitav, siis mõttes tegelikult loobusime teisest kassist. Kuid ühel augusti suvepäeval marssis meie õuele, nii tähtsalt nagu oma koju, üks musta-valgekirju külakass. Ta vaatas Kriimuga umbes viis minutit tõtt, jõi sauna kõrvalt ämbrist vett, jälle nagu oma kodus ja kadus põõsastesse.Mõned korrad nägime teda veel eemalt, kuni alates septembrist hakkas ta uuesti õuepeal käima. Algul oli ta väga arglik ja nagu ohtu kartes ettevaatlik, kuid süüa andes tuli ta järjest lähemale, kuni lõpuks lasi isegi paitada. See loomake oli väga näljane ja haige, köhis röginal nagu vana suitsumees. Tihti köhis nii pikalt, et ei saanud isegi näljast hoolimata sööma asuda. Vahel oli ta terve päeva õuel, kuni pimedani välja ja hommikul ärgates nägime, et ta oli kogu öö maja ees heinahunnikus maganud. Ööd olid juba üsna külmad ja hallad maas, kuid kassikesel tervis kehv. Tema käitumisest ja tervisest järeldasime, et tal ei ole kodu ja peremeest. Kuna olime siin külas alles paar kuud elanud, siis otsustasime kõlarahvaga tutvust teha ja uurida kassi päritolu. Saime naabrimehelt teada, et ta oli tegelikult meie talu kass, kes oli paar aastat tagasi kodust jalga lasknud. Kogu selle aja oli külarahvas teda toitnud. Eelmine majaomanik oli alkohoolikust, kehva tervisega üksik vanamees. Räägiti, et hea kui ta iseendaga hakkama sai, rääkimata kassi toitmisest.
Meie jaoks on see taas imeline lugu sellest, kuidas südamest esitatud soovid täituvad lihtsalt ja maagiliselt. Kuldne kass Kriimu tõi meile maja koos soovitud kassiga. Muidugi viisime oma uue pereliikme Kassa kohe arsti juurde, seal kirjutati talle välja antibiootikumid kuuks ajaks, sest kopsus oli põletik. Nüüdseks on kassipere sõbrunenud ja terveks saanud, teeme jätkuvalt mõlemale kassile tervendavaid paisid ehk Reikit. Kassidel on toimunud ka tööjaotus sedaviisi, et Kassa märgistab territooriumi ja valvab maja väljast poolt. Tema on ka meie pere suurim ja aplaim õgard, praktiliselt kõik söödav laualt ja põrandalt kaob kiiremas korras. Kriimu aga valvab maja seest poolt, tema professiooniks on häälekas uksevalve, hiirejaht ning maailma kõige südamlikum ja alandlikum silmavaade. Nurrikute päevarutiini kuulub ka maadlusmatš, peitusemäng ja üksteise võidu lakkumine (Kassa oma suure suu ja keelega võidab alati) ja muidugi kaelakuti magamine.
Sedaviisi me siin talus oma karjaga elamegi, keset põlde ja metsi, oma unistuste tare-tarekeses.
Jätkuvalt teeme turvakodule valget maagiat ja palume kassihaldjaid, et kõik teie nurrikud jõuavad üsna pea oma päriskodudesse, oma perekondade juurde.
Suur aitäh kõigile, kes kunagi aitasid Kriimul ellu jääda!
Soojad südametänud ja karvased kallistused Kriimult, Kassalt ja tema inimestelt
