UUES KODUS!

Paar aastat tagasi ilmus üks kauni tabby kasukaga kassipoiss ühe suvila juurde, kus peamüksude ning valju nurruga inimesi võluti. Asjata räägiti naabritega ja otsiti omanikke, neid välja ei ilmunudki. Kuid kassipoiss Muska ei lahkunud ei suvel ega talvel suure lumega, oli justkui paikne oodates paremat aega… Sel sügisel tekkis lõpuks ometi võimalus see armas kassipoiss hoiukodusse toimetada, et ei peaks veel ühtesid jõule üks sõbralik kassipoiss veetma lumehanges. Kui esimesel päeval hoiti viisakalt distantsi, kuigi paitamisest ei keeldutud, siis järgnevatel päeval tikuti juba aina enam ise seltsi. Kombed on Muskal kodukassile kohased ning nagu näha, siis voodis rullimisega ollakse täielikult harjunud . Ka kratsipuu eesmärk on talle selge ning veerevad pallid saavad mööda põrandat risti-rästi ümber paigutatud. Siiski Muska ka omamoodi naljakas kass – kui teda tõsta näiteks endale sülle, siis tõstmise ajal on ta krampis, kuid sülle saades läheb lahti sõtkumine ning ära minna siis sülest pole plaaniski… Potentsiaali täielikuks sülekassiks-memmekaks saada on sellel kassipoisil igatahes rohkelt.