Axel tervitab uuest kodust!

23.09.2016

No lõpuks ometi õnnestus mul ka Axelist pilte saata.

Ühesõnaga nagu näete on ta minu kassist hullult sisse võetud. Sellist paarisrakendit kõndimas näen ma iga päev. Samuti nagu piltidelt näha on ta suur kino fänn. Enamasti vaatab umbes 5 min korraga, aga dokumentaalfilm surikaadidest meeldis talle nii väga, et vaatas seda üksisilmi suisa 20min järjest!! Samuti ei ütle ta kunagi ka spordist ära, olümpiale ja jalgpalli mm-ile elas ta aktiivselt kaasa. Surikaadide filmi ajal oli aken ta kõrval lahti, aga sellepärast pole vaja muretseda, see on lahti vaid siis kui ise kõrval olen ja ta ei julge siis selle poole vaadatagi.

Üleüldiselt on ta palju julgemaks läinud, aga end silitada/katsuda ikka enamasti ei lase. Vaid mõnel üksikul korral on see õnnestunud ja seda vaid siis kui ta lesib mu kassi kõrval ja ma silitan teda ja siis nagu muuseas mõned korrad Axlit ka. Sellisel juhul kannatab ta ära, aga muidu ikka aeg-ajalt moepärast põhiseb ja vehib käpaga, küüned hoiab õnneks viisakalt sees. See ajab mind naerma ja siis ma räägin Mustule, et su peika on ikka pisut napakas küll

Söömisega on ka progress toimunud, lõpuks ometi on ta hakanud gourmet pasteete sööma ja vahel harva veel ka mingit kallimat kraami. Enne sõi ainult krõbinaid ja keedukala, mida pidi ekstra tema pärast keetma. Nüüd on lihtsam.

Vaatamata oma arglikkusele, on ta siiski väga uudishimulik minu tegemiste vastu. Olen vahel öösiti ärganud ja näinud, et istub minu padja kõrval ja vaatab mind. Vot siis on julge küll kui mina pikali Ja mittemingisugust lärmi või müra ta ka ei pelga.

Axel Turvakodus