Mustu tervitab uuest kodust!

4 aastat ja 4 kuud tagasi tuli meie perre pärast mitu aastat kestnud mangumist 4-aastane kassipreili Mustu, praeguse nimega Kiisu-Miisu või Nurrik. Kogenematute kassiomanikena tahtsime võtta kassi, kes ei oleks enam päris titt ning kel reeglid selged. Turvakodu pilte sirvides armusime pojaga just temasse. Ta oli 4 kuud elanud hoiukodus ning saanud üle päeva süüa ja hoolt. Paljud hoiatasid meid stiilis – ära võta vana kassi! Kunagi ei tea, mis tuleb. Meie jonnisime vastu ja nii ta meile tuli.

Algus oli kõike muud kui kerge. Kass oli väga suures stressis ja maksis selle eest igal võimalikul juhul kätte. Oma teenitud karistuse said kõik voodid, voodipesu ja tekid-padjad. Ega me ju päriselt teadnud, kuidas kooselu kassiga olema hakkab. Lugesime kassidest raamatuid ja nentisime, et meil on vist kodus mingi teine loom. Kuni ühel päeval, paar aastat hiljem, hüppas kass elevusest I korruse aknast alla ja avastas end õuest. Paanika! Akna all oli kuulda pesuehtsat kassinuttu. Jooksime talle õue appi aga kass puges auto alla peitu. Mäletan, et peast käis läbi mõte, mis siis saab kui ta ennast kätte ei anna? Õnneks tuli ta sealt veidikese mangumise peale välja ja lubas end koju tagasi viia. Sellest hetkest alates ei ole voodid enam oma karistust saanud. Usalduse proovikivi oli läbitud. Hakkasime üksteisega harjuma.

Milline siis on meie Kiisu-Miisu? Hommikuti tolerantne. Ei aja kedagi üles, ootab viisakalt. Kui avad silma, avab tema ka. Kui magad edasi, siis hommikune lisapuhkus on alati teretulnud! Lõputu toidunurumine iga järgneva ärkaja käest! Kasutab ebaausaid võtteid nagu suured süütud silmad ja südantlõhestavalt kurb mjäu. Lemmikasjad on karbid. Peab paika väide: kui tahad leida oma kassi, pane karp keset tuba. Kui mobiil on kadunud, kergita kassi – ta magab alati selle peal. Pärast sööki käib regulaarne trenn, et hoida korras seedimine ja suvine bikiinivorm. Eriline pai- või nurrukiisu pole ta kunagi olnud, kuigi külje lükkab vastu küll. Kui aga siiski vahel juhtub, et teda tabab ootamatu paiisu, siis on vaja kohe ja praegu ja lõputult palju… mis lõppeb umbes kolme sekundi pärast, kui käpaga antakse märku, et aeg on tüütu lembehetk lõpetada.

Loodetavasti õnnestub tal meid ühel päeval kodustada. Arvestades, et meie elu keerleb suuresti tema ümber, on ta olnud oma kasvatustöös üsna edukas! Me ei kahetse hetkekski, et andsime talle ja endale võimaluse üksteist tundma õppida!