Pood
0

Kasside Turvakodu

RUBERT – 15.09.2016

Sugu: Isane
Vanus: Alla 1-aastane
Asukoht: Hoiukodus

UUES KODUS!

Ma sündisin kevadel ühe piimafarmi territooriumil, telliskivi maja all. Minuga koos nägid ilmavalgust veel minu 4 õde­-venda: Hallike, Hans ja Grete. Meie põhiliseks peidukohaks oli eterniidihunniku tagune, kus me oma kiisumänge mängisime. Ühel päeval otsustasime, et me lähme katsume oma vurrude ja põskedega suvist päikest. Meie suureks ehmatuseks märkas meid suur hirmus hiiglane, kes meid pikalt vaatama jäi. Peitsime end kiiresti maja alla ja eterniidi hunniku taha ära. Varsti oli platsis ka teine hiiglane. Nii need hiiglased istusid ja ootasid, et me välja tuleksime aga me ei olnud lollid.

Lõpuks hiiglased loobusid ja läksid minema. Mõned päevad hiljem, kui ärkasime ja otsustasime välja jalutama minna, avastasime, et meid on tabanud õnn. Terve meie maja ümbrus oli head ja paremat sööki täis. Nii me siis sõime neid maitsvaid palasid. Ema sai pahaseks ja ütles, et meiega võib midagi juhtuda, kui me niimoodi üksi väljas oleme ning peitis meid natuke kaugemale. Me ei käinud tükk aega enam väljas. Ühel õhtul läks mul aga kõht hirmus tühjaks ja ma läksin salaja välja. Tundsin juba kaugelt millegi maitsva lõhna. Et seda kätte saada, pidin ma minema ühe imeliku kasti sisse. Ja kohe, kui ma sain korraks maitsta seda maitsvat sööki, kukkus mu selja taga minu väljapääsu tee kinni. Mu õed ja vennad tulid kohe vaatama, aga keegi ei saanud mind välja. Varsti olid platsis ka hirmsad hiiglased, kes mu endaga kaasa võtsid. Nad panid mu pappkasti sisse heina peale, aga ma ei püsinud seal. Peitsin ennast igale poole: voodi alla, kapi ja külmiku taha. Öösel nad võtsid mu vahepeal enda pessa. Seal oli nii soe ja pehme, et ma vajusin kohe magama.

Nüüd aga elan ma kaugel­-kaugel sellest kohast, kus sündisin ja hirmus hiiglane ei olegi hirmus. Ta on täitsa tore. Ta mängib minuga ja räägib, kui palju ta mind armastab. Ta annab mulle maailma parimat sööki, aga ma tean, et ta ei saa mind endale jätta. Tean, et ta tahab mulle leida kodu, kus mind väga­ väga armastataks ja kus on minu jaoks palju aega.

Olen väga tore kiisupoiss, päriselt ka. Mulle meeldib mängida, süüa ja magada. Ma pole üliaktiivne, pigem rahulik. Hiiglane andis mulle ka ussirohtu ja ma tean, et enne, kui ma saan uude koju minna, saan ma endale isikliku passi, kiibi ja vaktsiinid ka.

Kas sina tahad olla minu tore hiiglane?

Kontakt: info@kassideturvakodu.ee.

Vaata ka Ruberti kodu-uudiseid:

27.12.2016