Mustmõmmik tervitab uuest kodust!

Kirjutan natuke Mõmmist ka. Ta on imeline kass. Päriselt. Ei mina ega keegi teine, kes Mõmmiga nüüd kohtunud on ei saa imestamata jätta milline kaisukas ta on. Esiteks kui ma pärast pikka tööpäeva koju jõuan, ei saa ma enne muid toimetusi teha kui olen teda veidi aega kussutanud. Päriselt, süles. Hiljem kui hakkan süüa tegema, siis tihti istub ta mu ühe käe peal, samuti süles. Teise käega segan suppi :D. Seega kõik inimesed, kes külas käivad, suudab ta ära võluda. Poeb nii kaissu, täitsa kaela juurde ja nurrub lõpmatuseni. Ja ilmselt ei pea ära märkimagi, et öösiti magab ta samuti kaisus. Mida lähemal näole, seda õnnelikum ta on.

Ma arvan, et ei oleks olnud paremat valikut kui Mustmõmmik meie jaoks ja meie tema jaoks. Me oleme parimad sõbrad ja Mõmm on väga õnnelik!