Kati ja Emily tervitavad!

02.03.14

Tänane päev tuleb kalendrisse kirja panna ja tähistada – sain Katile lõpuks ometi korralikult pai teha!
Tundub võib-olla väikse ja loomuliku asjana kassiomanikule, aga mina olen nii väga rõõmus, et ma vist kohe järgmised paar tundi veedan selles eufoorias 🙂 Tasus ära see pikk ootamine ja usalduse kasvatamine. Oma osa oli kindlasti ka Emilyl, kes on väga paimaias ja eks Kati tema eeskuju ka järgis. Ega Kati ise paid tahtma tulnud, ta mõnules akna peal oma pehmel padjal ja ma siis lihtsalt otsustasin, et teen talle ka pai (olen muidugi ikka üritanudseda ka peaaegu iga päev erinevat moodi) kui ma seal Emilyt juba sasisin. Ära ta ei jooksnud, natuke piidles küll silmanurgast ja väga kaua vastu ei pidanud ning sammus rahulikult minema. Natukese aja pärast tuli küll jälle tagasi ja sai taaskord paitatud. Vastu jalgu käib Kati küll juba mingi aeg ennast hõõrumas, eriti siis, kui pasteeti süüa saab. Kui neil isu tekib, siis tulevad nad kahekesi ja vaatavad mind väga sugestiivse pilguga, et millal ma juba tulen ja neile seda head asja annan. Öösel käib jube trallitamine – aetakse üksteist taga ja joostakse ka voodis üle meie, varbad on meil ka sellised toredad mänguasjad. Eriti näiteks öösel kell kolm. Oleme hakanud ööseks magamistoa ust kinni panema, sest muidu poleks meie magamine enam eriti võimalik selle suure müdistamine keskel. Üldiselt saavad nad hästi läbi, Emily tahaks kindlasti rohkem sõbranna Katiga olla, aga Kati on selline uhke ja alati ei taha. Seetõttu on Emily mõnikord natuke kurb ka ja tuleb siis pigem minuga suhtlema. Aga ikkagi on neil koos tore ja seltsis segasem 🙂
Igatahes – me oleme kõik väga rõõmsad ja soe tunne puges sellel toredal ootamatult lumisel päeval tugevasti südamesse.

25.12.13

Soovime omaltpoolt kõike head ja toredat ning ikka ja alati südamesoojust ja hoolivust armsate karvapallide vastu. Teete suurepärast tööd ja tänu teile saavad päästetud paljud ilusad hinged.Natuke kodu-uudiseid ka: kolisime uude elukohta ja kõik sujus üllatavalt hästi. Kati oli küll alguses natuke solvunud, et kasti pisteti, aga pärast vähem kui tunniajast mossitamist uue vannitoa kraanikausi all ajas ta saba püsti ja läks suure uudishimuga uut korterit uudistama ning mingi aja pärast olid juba vallutatud kõik aknalauad ja muud põnevad kohad. Tundub, et neile mõlemale meeldib uus elukoht ja nad tunnevad ennast hetkel ülihästi ja rahulikult. Jõulupuu sai ka eile üle vaadatud ja ehted käpaga järgi katsutud, puu otsa ronimine pinget ei pakkunud ja piirduti siis ainult mõne toreda särava kuulikese puu küljest kangutamisega ja nende veeretamisega.

21.11.13

On jälle toimunud väikseid edusamme – Kati on nüüd viimaste päevade jooksul üritanud omal kohmakal moel meile läheneda. Hommikul süüa pannes üritas ta Emily eeskujul ennast minu vastu nühkida, see nägi natuke naljakas välja – ta nimelt vaatas ja vaatas ja siis äkki jooksis lihtsalt peaga vastu minu jalga. Ehmatas ise ära ja siis istus kaugemale ja ootas, et mis juhtus ja kuidas ma reageerin. Järgmised hommikud võttis ta siis asja rahulikumalt ja piirdus ainult sabaga puudutamisega. Aga ka see on jälle taaskord suur edusamm meie jaoks ja Kati jaoks kindlasti ka. Emilyga saavad nad järjest paremini läbi ja Kati on hakanud isegi lustakalt mängima, silmadesse on juurde tulnud rohkem rõõmu ja vähemaks on jäänud hirmu-umbusaldust.

14.10.13

Uus kodu saadab ühe väikese pildi, kus Kati ja Emily esimest korda kogu selle aja jooksul magasid aknalaual koos. Jälle üks suur edusammuke ja ikka armsat tunnet ka 🙂

25.09.13

lse müdistamise tõttu on kassid pagendatud nüüd ööseks elutuppa. Hommikul valitseb seal suur segadus, nagu oleks kari elevante üle jooksnud. Aga nii tore on teada, et nad tegelikult naudivad olukorda ja on rõõmsad 🙂
Isegi Kati võtab mänguhoo üles ja jookseb suure müdinaga. Mängud on neil tavaliselt sellised, et hüpatakse üksteisele otsa kusagil laua või voodi pealt ja siis on jube põnev.
Või siis tuleb teist kindlasti ehmatada kardina tagant äkitselt väljahüpates või kapi tagant madalal käigul luurates.
Nädalalõpus jätsime oma ukse lahti ja siis kandus mäng üle ka meie voodisse. Öösel ei saanud enam lõpuks arugi, et kas unes või ilmsi hüppasid kassid üle meie ja vaatasid meid ulakalt, et mis nüüd saab. Kati puhul nägin täna esimest korda seda, et ka tema hõõrus ennast mõnuga vastu kappi. Emily teeb seda kogu aeg ja igal pool, aga Kati pole enne seda teinud.
Igatahes on meil ja tundub, et ka kassidel rõõmus meel ja jätkame siis samas vaimus 🙂

28.08.13

Emily on muutunud julgemaks ja suhtleb ilusti. Eriti muidugi siis kui söögiisu tuleb, siis ta tuleb kööki istuma ja mõjutab meid oma suurte mandlisilmadega. Kui enda kauss on tühjendatud, siis tuleb ju ka Kati kauss kindlasti üle vaadata, sest no mine sa tea – äkki on seal midagi paremat saadaval. Samuti käib varahommikuti minu pinev hüpnotiseerimine voodi kõrvalt põrandalt, et ma juba ometi ärkaksin ja süüa annaksin. Täna tabasin erakordse hetke – Kati ja Emily olid ühe aknalaua peal. Pilt õnnestus ka teha kuigi Kati lasi sellepeale loomulikult jalga. Enne pildistamist paitasin Emilyt, kes suurest mõnust pani nurrumootori käima ja keeras selili. Kati vaatas seda suurte silmadega ja keeras siis sellepeale hoopis selja.
Õhtuti on Emilyl suur mängutuju, eriti meeldib talle luurata kardinate taga ja siis ootamatult käpad sealt alt välja pista ja tabada midagi sikutamiseks. Kati reaktsioon mängu peale oli see, et ta kolis ükskõikset nägu tehes voodisse mõnulema. Sisisemist on Kati poolt viimasel ajal ka vähem. Emily üritab jätkuvalt sooje suhteid luua ja läheb armsasti näugudes Kati juurde ennast tema vastu nühkima. Kati siis vaatab tavaliselt minu otsa ja teeb sellise näo, et no okei ma paar sekundit ju võin seda kannatada, aga arvesta sellega, et mulle see ei meeldi ja miks ta mind kiusab, lähen parem ruttu minema. Üldiselt kipub Emily ka natuke Kati järgi käituma. Ükspäev on naljakas juhtum kui läksin tuppa, kus kassid parajasti olid ja Kati loomulikult pani mind nähes nagu kervälk minema, Emily kannul. Emily siis pidurdas poole põgenemistee peal ja hakkas mõtlema, et miks ometi minema kihutatakse ja tuli hoopis tagasi. Selliseid naljakaid juhtumeid on teisigi 🙂

UUDISED KODUST, KUI PERES OLI AINULT KATI:

10.04.13

Uudiseid ikka tuleb iga päev – eile öösel olevat Kati käinud koos meiega voodis magamas. Ootas, kuni mina uinun ja siis oli kõpsti kohal, olevat sammunud julgelt üle minu ja platseerunud keset voodit. Pärast kui mees ka tuli, siis kordus sama tegevus. Ja telekat vaatasime ka eile kõik koos. See on huvitav – muidu ta jookseb kohe minema kui keegi läheneb ja siis teisest küljest on selline julge.
Eks ta siis veel katseta ja mõtle, et kas me ikka oleme teda väärt katsuma ja paitama või mitte 🙂

05.04.13

Telefoniga teda taga ajada nõuab rindefotograafi oskuseid 🙂
Aga nagu näha, siis elukutse on vist meie meespereliikme juba järgi valitud – arvutikott on nüüd Kati oma ja seda liigutada ei tohi. Muidu tuleb kuri susin. Nagu suur triibuline tige madu. Edusammud on ka: calm krõbinad on hästi mõjunud ja nüüd tuleb Kati õhtuti üha enam meid uudistama. Paneb küll ülikiirusel minema kui keegi läheneb, aga natukese aja pärast paistab uudishimulik pea jälle kusagilt nurga tagant välja. Nõudlik on preili meil ka – kui ikka ükskord juba oma vetsus käidud, siis teist korda enam ei minda ja oodatakse etteheitliku näoga, et millal juba kord puhtaks tehakse. Huvitav on veel see, et ta maigutab suuga nagu tahaks suhelda. Mitte mingit häält ei tule, aga suu käib. Mina muidugi seostun talle toiduga, sest minuga suheldes hakkab keel kohe limpsama 🙂

Kati tegutseb peamisel öösel, eile hilja õhtul kui mina juba tudusin, siis ta olevat isegi mänginud ühe karvase mänguhiirega ja proovinud ka kraapimispuud. Aga niipea kui ta avastas, et teda vaadatakse, siis ta sammus minema. Maitseainete taimed ja tulbid-roosid (mul oli nimelt eile sünnipäev) said ka eile ära maitstud, läheme siis täna talle näksimiseks muru ostma.
Sööb ta päris usinalt, hetkel küll ainult neid krõbinaid. Olen pakkunud erinevaid konserve ja hapukoort, aga hetkel pole ta nende vastu huvi tundnud. Jätkame siis järjekindlalt erineva menüü serveerimist.
Magamiseks on tal juba oma kindlad kohad, mis kõik ei olegi enam nii peidus kui enne. Eriti meeldib talle päeval magada meie magamistoas kas voodi all või siis aknalaual (mille akent me lahti ei tee) pesas. Eile öösel avastasin ta oma pea kõrvalt inspekteerimast meie öökapi pealset, nii et järelikult ta mind väga enam ei karda. Arvan, et julgust on talle juurde tulnud iga päevaga. Päris meie juurde ta veel ei tule, piilub kas nurga tagant või siis kihutab hirmsa hooga mööda, aga ma arvan, et küll see asi ka ajapikku laheneb 🙂