Silmake on väga väga sõbralik ja usaldav kassipoiss, kes oli tibatilluke kiisulaps, kui me ta Kohtla-Järve varjupaigast päästsime.
Tegemist oli esimese külastusega Kohtla-Järve varjupaika, et tutvuda sealsete kasside ja koerte tingimustega ja teha koostöö kokkulepped.
Lõpuks jõudsime ringkäiguga kiisude majja, kus märkasime ühes puuris pisikest kassilast, kes meie tähelepanu otsis ja häälekalt näugus puuris. Lähemalt vaatlusel selgus, et kiisulaps on väga väga haige.
Ime et tal üldse oli veel jõudu kontakteeruda, kuid ehk oligi see üks viimaseid jõupingutusi, et endale abi paluda. Kiisulaps oli üsna alles leitud lumehangest kükitamast ja külm oli ka kiisu kõrvalesta ära võtnud ning ka käpapadjad olid saanud külmakahjustusi. Kiisul olid silmad nii põletikus, et ta ei näinud isegi nendega. Üks silm oli turses, üleni mädane ja lisaks oli ka kiisulapsel väga tugev nohu, ta ei suutnud isegi nina kaudu hingata. Vestluse käigus varjupaiga töötajatega selgus, et kiisulaps läheb magamapanemisele, kuna varjupaiga tingimustes ei hakka keegi teda ravima. Samal hetkel sündis otsus, et kiisulaps tuleb meiega kaasa Tallinnasse ja ravime ta ise terveks. Pappkarp leitud, kiisulaps sisse pakitud ja algas sõit Tallinna poole. Kuid kuna pisike oli nii hirmunud ja õnnetu karbis, võtsime ta sealt välja sülle ja samal hetkel kiisuke kohe rahunes, hakkas nurru põristama ja puges sügavamale põue. Samal ajal võitlesime meie kõik autos iiveldusega, kuna tugev mädahais, mis kiisukeselt tuli, pani pea ringi käima.

Kuid kiisuke võitles ja paranes jõudsalt. Isegi paistes ja mädane silm õnnestus päästa, kuigi kerge kahjustus jäi sisse, aga see ei takista kiisul oma elu elamast ja ta siiski näeb selle silmaga. Kiisu on hoiukodus oma majas, kus ta saab ka õues käia oma aias ja eks ka see aitas tema immuunsuse tugevnemisele kaasa ning nüüd on tegemist terve ja heas toitumuses toreda poisiga, kes seltsib teiste kassidega ja on suur sõber pere koeraga ja loomulikult ka hoiukodu pererahva endaga.