UUES KODUS!

ERILISED PISIKIISUD NÖSSU JA NÖSPER ÜHISE KODU OOTEL.
“Väike väänik, anna asu, et ma suureks eal ei kasu,” nii sõnus Pipi Pikksukk koos sõpradega, neelates võlupille, mis pidid säilitama igavese lapsepõlve.

Kui oktoobrikuu esimesel päeval meie vabatahtlik tiinele puuriläinud kassiemale järele sõitis, ei teadnud ta veel, et vaid poole tunni kaugusele kliinikusse jõuab ta juba nelja kassiga. Loetud minutid peale sõidu algust otsustas kassiema Vesta oma kolm pisikest beebit sooja auto tagaistmel ilmale tuua. Nende sünnilugu oli hästi ajastatud ja läbimõeldud. Alguses oli kõik tavapärane. Kassipojad kosusid ja tegid oma esimesi maailma-avastusi. Nende silmad avanesid ootuspäraselt, esimesed pisikesed müramisehood, turnimised ja ronimised. Esimesed iseseisvad suutäied, esimesed käigud liivakasti.

Õde Nönni kasvas teistest natuke kiiremini, sirgus suuremaks, saba läks pikemaks, kõrvakesed rohkem kikki. Nössu ja Nösper kosusid ja arenesid samuti jõudsalt, lihtsalt õest natuke aeglasemalt.

Saabus päev, mil õde Nönni läks oma päriskoju, teised pisid jäid aga veel hoiukodu jälgimise alla. Tänaseks on nad vaktsineeritud ja kiibitud, läbinud veterinaari kontrolli ja terveks tunnistatud.
Aga nad on erilised. Lihtsalt erilised.

Diagnoosi, miks nad on väiksemad, neil ei olegi ja otseselt midagi viga ka mitte – nad söövad, võtavad kaalus kenasti juurde, mängivad, magavad, müravad, nurruvad. Mingeid ravimeid ja erihoolt nad ei vaja. Nagu kaks väikest kassipoega, kes on lihtsalt pisemad ja aeglasemad kui teised nendevanused.

Võimalik, et nad jäävadki kääbuskasvu, midagi ennustada siinkohal ei saa. Võimalik, et nad elavad nagu tavalised kassid 10, 15, 20-aastaseks. Võimalik, et neil võib tulevikus mingeid arenguhäireid tulla, aga sama võimalik on, et ei tule. Nössu ja Nösper on pisikiisud, kes ilmselt ei kasvagi kunagi suureks, justkui oleks ka nemad võlupille neelanud.

Mida teeb ja tunneb ema, kui ta saab teada, et tema laps on eriline? Et tal on arenguhäired või kasvuprobleem? Tegelikult ei tea me ju iial, kuidas elu edasi läheb. Millal läheb paremaks või halvemaks, millal avalduvad erilised võimed või millisest lapsest saab geenius. Jah, laste puhul on võimalik mingeid parameetreid aluseks võttes öelda, et näed, kolmanda klassi laps, aga lugemine on esimese klassi tasemel. Kassipoegadele me ilmselt nii kõrgeid nõudmisi ei esita ning kokkuvõttes vajavad nii erilised lapsed kui erilised kassipojad lihtsalt hästi palju armastust. Mõistmist ja hoolt, hellust ning tingimusteta armastust.

Nösper ja Nössu, viiekuused erilised kassilapsed, ootavad nüüd oma päriskodu. Nad sobiksid ideaalselt seltsiliseks natuke tagasihoidlikumale ja erilisemale lapsele, sest Nösper ja Nönni ei tee haiget. Nad ei oska tõsta inimese vastu käppa, nad ei kriimusta ega hammusta. Nad on süllevõttes armsad ja taltsad, nohisevad ja jäävad paigale. Nurruvad, ei rabele. Tahavad lähedust ja soojust.

Oleme otsustanud nad loovutada koos, et nad saaksid koos areneda ja teineteisele tuge pakkuda. Nende armastus on kahekordne, rõõm nendest on kahekordne.

Kirjuta meie pisikiisudele kiri –  info@kassideturvakodu.ee – ja tule külla!