Mustu tervitab uuest kodust!

31.03.14

Aasta tagasi, 29.märts, võtsime me endale pisikese kassitüdruku Mustu. Mustu on kasvanud ilusaks kassiks ning aasta jooksul, mis ta siin elanud on, on lisandunud lausa 2 kassi. Alguses oli Mustu natukene pelglik. Pai sai talle küll teha, kuid alati kui me koju jõudsime, oli ta igaks juhuks diivani või riidekapi all peidus. No jumal teab, kes uksest sisse tuleb. 🙂 Kaisus hakkas Mustu magama juba
esimesel ööl ning seda teeb ta siiani minu padja kõrval suures voodis. Kui Mustu oli meil umbes kuu aega olnud, leidsime, et talle kuluks üks seltsiline ära. Vaatasin Kasside Turvakodu lehte, kuulutuste portaale ning lõpuks leidsime kassi, kelle suhtes oli kohe tunne, et tema on nüüd meie kiisu, Pesaleidja kodulehelt. Välimuselt oli tegu väga Mustu sarnase kassiga, kuid iseloom hoopis teine – arglik kassipoiss Nupsu, kellele me pole saanud siiamaani pai teha. Alguses istus Nupsu arglikult riidekapi all ning Mustu käis teda piiramas ja tema peale susisemas, kuid üsna varsti
julges Nupsu tänu teisele kiisule hakata rohkem ringi liikuma ning neist said sõbrad. Sügise saabudes nägime Kasside Turvakodu lehel üleskutset pakkuda hoiukodu. Olime seisukohal, et üks kiisu meile siia veel mahuks ajutiselt ning saime enda hoole alla kolme jalaga kassipoisi, kellele panime nimeks Miku. Mustu suhtus temasse kohe hästi ning niipea, kui Miku oli piisavalt paranenud, et
hoiupuurist välja saada, “lapsendas” Mustu Miku kohe ära – käis teda pesemas, mängis temaga ning kui Mustu oli parasjagu kuskil, kuhu Miku 3 jala tõttu ligi ei pääsenud ja mjäugus, tuli Mustu kohe Mikule seltsiks. Jaanuaris sündis meie perre beebi. Oli küll natuke hirm, et äkki kiisud lähevad armukadedaks, ning eriti just Mustu, kes on harjunud sülekass olema ja kogu tähelepanu endale saama, aga vastupidi. Kassid olid väga uudishimulikud, natuke küll pelgasid, aga muidu suhtusid hästi. Nüüd on nad juba harjunud ning Mustule pole ka probleemiks beebi “kaissu” magama minna.