Pood
0

Kasside Turvakodu

MARY JA SULO

Sugu:
Vanus:
Asukoht:

Mary ja Sulo tervitavad uuest kodust!

21.04.14 Sulo saabus perre

Sulo on hakanud nüüd harjuma – tuleb juba peidust välja söögi ajaks ja julgeb meie nähes süüa. Samuti julgeb diivanil magada – esimesed nädalad möödusid tal diivani taga, aga nüüd on päeval vaiba peal ja diivanis. Ja öösel magab ka diivanil. Ka meeldib talle pai saada, nurrub siis kõvasti ja keerutab ennast vaibal ja sõtkub käppadega.
Murrang saabuski just eelmisel nädalal, kui olin kodus haige ja Sulol oli võimalust harjuda, et keegi on päeval kodus. Siis ta üritas arglikult minu nähes diivanile hüpata – algul kartis, aga kui nägi, et midagi ei juhtu, siis jäigi sinna mõnulema. Siiani oleme hommikuti tööle läinud ja kassid on päeval üksi. Aga koristamist Sulo kardab, tolmuimeja ja põrandaharja saabudes poeb taas peitu, samuti oma liivakasti koristuse ajaks.

Kõige suurem sõber on talle Maarja, kui ta koju tuleb ja Sulo Maarja häält kuuleb, tuleb peidust välja, nühib vastu jalgu ja ootab süüa. Õhtuti istuvad koos vaiba peal ja Sulo surub end vastu Maarjat ja üritab õrnalt hammastega kätt näksata – ju see on tema õrnuseväljendus.

Kurb on aga see, et Mary ei salli teist kassi ja on vist armukade või tunneb konkurenti oma territooriumil. Praegu on nii, et Sulole on 2 tuba kasutada ja Maryle ka pool korterit. Kui Sulo on tundnud mitu korda huvi tulla oma toast välja ja ka teisi tube uudistada, siis Mary ajab ta kähina ja urinaga oma poolele tagasi. Nii Sulo vaeseke ei saagi oma tubadest kaugemale.

Mary tunneb vist, et Sulo tuleb tema territooriumile ja lööb ta tagasi. Ise käib ta aga küll Sulo poole peal, läheb talle peaaegu nina alla ja kähiseb kõvasti. Samuti on uurinud teise liivakasti ja üritanud isegi diivani taha kiigata. Algul Mary kartis Sulo tuppa minna, kuid nüüd läheb iga päevaga aina julgemaks ja isegi jultunumaks. Sulo kutsub eemalt aga vaikselt “kurr” ja “kurr” ja tahaks Maryga suhelda. Mary teeb aga “KÄHH” “KÄHH!”.

Nüüd on Mary aga nii jultunuks läinud, et laupäeval tuli taas Sulo tuppa, kähises Sulo peale ja lõi teda käpaga – me ei jõudnud vahele. Igatahes hakkas Sulol kusagilt veidi verd jooksma – õnneks jäi see varsti järgi. Pärast oli Sulo väga õnnetu ja löödud ja hoidis omaette. Nüüd hoiame toa ukse kinni, aga täna hommikul üritas Mary taas jooksuga rünnakut Sulo suunas, kui uks korraks lahti oli. Nii ei teagi, mis edasi teha. Feliway aparaadid töötavad mõlemad, üks Sulo toas ja teine Mary poole peal.

24.03.14 Mary on ainuke kass peres

Tõime Mary 16. märtsil. Taksosõit möödus kestva mäugumisega ning esimesed ööd möödusid tal ikkagi kapi ja radiaatori all peidus – kiisu pelgas. Õnneks harjus ta meiega üpris ruttu. (Olen lugenud, et mõni kass veedab terve esimese kuu vanni all). Ta paistab olevat selline öine tegelane – öösel julges toas juba ka ringi uudistada, aga päeval esialgu püsis peidus. Kui hommikul kodust välja läksime, siis selleks ajaks puges ikka radiaatori alla peitu – äkki võtavad jälle kaasa ja viivad kusagile. Nüüd on aga julgust nii palju juurde tulnud, et kiisu tunneb end juba üsna koduselt. Äkilisi liigutusi ja õuest kostvaid kõvemaid hääli küll pelgab, aga küll ta harjub tasapisi. Aga enam peitu ei lähe, kui pererahvas kodust välja läheb. Igatahes liivakasti leidis esimesel ööl ilusti üles ja oskab seda kenasti kasutada. Ta sai samasuguse laheda kinnise kupliga kasti nagu tal Turvakodus oli. Delikaatne, keegi ei vaata. Söökidest meeldivad krõbinad – ka mõned kassipasteedid ja konservid, aga mitte igasugused. Ikka kvaliteetsemad. Krõbinatest proovisime esialgu Kanada kvaliteetsarja Nutram – meile soovitati seda loomapoest. Hapukoort ja keefiri pelgab – pole vist varem saanud. Sama lugu on kanasüdamete ja kanamaksaga – ei taha. Kuigi neid soovitatakse ikka vahetevahel kassidele anda – nad ju lihasööjad loomad ikkagi. Praetud maks tundus esialgu paremini sobivat.

Mänguasjade vastu esialgu huvi täiesti puudus – nüüd on julgust aga juurde tulnud ja paar korda on ta julgenud juba krõbistiga palliga mängida. Pesakasti vastu huvi täiesti puudub – igasugused diivanid pehme lambanahkse küljealusega on ju palju paremad. Paistabki, et ta veedab oma päevad suuremas osas magades – hommikul tuleb koos meiega kööki sööma – siis poeb aga taas diivanile ja lubab endale mõnusa uinaku. Loomulikult meeldib paitamine, siis ta üritab oma pead ja kukalt igat pidi meie vastu nühkida ja nurrub vaikselt. Kratsipuu vastu ka huvi puudub – esialgu on ta kenasti käitunud, kuigi paar korda on juba diivani nurgad huvi pakkunud. Ehk võtab ikkagi kratsipuu ka millalgi omaks.

Kui kiisu ilusti koduneb, siis hakkame talle varsti seltsilist otsima – mõni rahulikum seltsiv isane oleks teretulnud.

Mary Kasside Turvakodus

Sulo Turvakodus