Kasside – nagu inimestegi – elu võib teinekord olla üsna raske. Täis igasuguseid katsumusi, proovilepanekuid, raskusi ja üldist ebaõnne. Pontsakas triibikutips Jaanika teab seda väga hästi – tema õnnetäht on siiamaani üsna tuhmilt säranud ja viimasel ajal vist üldse kustunud – vähemalt nii Jaanika arvab.
Jaanika on morn. Vaadake tema pilku. Vaadake, millise näoga vaatab see väike õnnetu kiisu ilmateadet. Järjekordset ilmateadet, kus Jaanika suureks õuduseks pole ühtki numbrit, mis oleks väiksem kui +30. Ikka veel!
Võibolla on Jaanika suur vastumeelsus kuumalaine vastu tingitud osaliselt ka sellest, et mingid äärmiselt ebameeldivad (et mitte öelda lausa pahatahtlikud) geenid on andnud Jaanikale tüüpilise ümmarguse maakassi-taguotsa ja ka muidu veidi suurema kondi ja pontsakamad käpad kui paljudele tema liigikaaslasetele. Ja eks pealesunnitud tänavaelu ja näljas oldud kassipojaiga tekitasid Jaanikale Turvakodusse saabudes ka erakordselt hea isu – või jeerum, kus siin oli süüa! Ja vahepeal sai ka maiustusi näksida – näiteks Rakvere viinereid. Ka Saaremaa sardellid ja Vastse-Kuuste maksavorst on Jaanika lemmikud, siis veel hapukoor (aga paluks mitte see lahja 10-protsendiline!) ja vahukoor (ja paluks mitte see lahja kohvikoor!). Siis on veel hea limpsida jäätist – (kui keegi on nii helde, et juhtub andma) – eriti just vaniljejäätist. Võib olla nii Balbiino kui see teine, kuhu on peale kirjutatud, et “ERITI RAMMUS”…. “Eriti Rammusa” puhul pole Jaanikale üldse oluline, kas seal on sees valge klaari või murakatükid – talle sobib sellelt brändilt KÕIK! Tegelikult Jaanika pole valiv ja võib jäätiselimpsimisele lisaks närida ka vahvlitorbiku tükikesi. Ja Kalevi küpsiseid. Kuigi jah – oleme täheldanud, et küpsistes ei tohiks sees olla rosinaid. Rosinatükid jätab Jaanika kõik järele ja sülitab need peenelt esihammaste vahelt välja, samal ajal kui küpsis kenasti kõhtu kaob. No eks see ole ka mõistetav – rosinad on ju mingi võõramaine taimne värk, eksole, ja seepärast kahtlane. Kodumaine taimne kõlbab Jaanikale aga küll. Kui turgudel müüdi veel Eesti maasikaid, passis Jaanika pidevalt külmiku ees ja ootas, sest paar korda juhtus selline ime, et sealt tuli välja selline asi, nagu maasika-suhkru-piima segu. Väikse alustatassi pealt oli seda jumalikku jahedat roosat ollust nii nämma keelega limpida ja Jaanika muudkui limpsis ja limpsis ja limpsis – kuni alustass läikis ja maasikapiimast oli järel vaid meeldiv mälestus. Võib öelda, et kevad 2014 oli Jaanika noores elus esimene aeg, mil elu tunduski meeldiv ja puudu oli vaid see viimane kirss vahukooretordil – üks tore, maasikapiima, jäätist ja viinereid armastav inimene, kellel poleks midagi selle vastu, et neid ka ühe väikse, maavillatriibulise pontsu kiisuga jagada.

Jaanika on vaktsineeritud, steriliseeritud, kiibitud ja saanud parasiiditõrje ning nii see pontsu oma päevi hetkel veedabki – oodates. Oodates, kuni lõpeb kuumalaine, kuni inimesed tagasi linnadesse tulevad ja oma tühja koju jõudes korraga taipavad, et tegelikult on neil seal puudu just üks pontsakas ja soe, maasikapiima armastav ja põrandal aerutada oskav Jaanika.

Jaanika ootab Turvakodus oma uut kodu alates 22.08.2014.

Kontakt: info@kassideturvakodu.ee