Nässukene saabus meie hoole alla läbi juhuse, kui püüdsime Muugal ühte kassipere, aga kõigepealt puges puuri hoopis pikemat aega sealkandis ringi hulkunud isane kõuts. Kõrvad sakris, silmad vesised – no ei saanud teda sinna maha jätta, kuigi kassipere oli esmane prioriteet. Nässu puuri ja linna poole… Nüüd ongi see hurmur meie juures ja ootab teist võimalust.

Haavad vaikselt paranevad ning Nässu kasutab meie peal osavalt oma parimaid oskusi – nimelt hurmamist! On ju raske jääda ükskõikseks, kui selline musimõmm päevast päeva su tähelepanu nõuab. Muudkui paita ja paita ja paita! Meie arvame, et kodus saaks Nässust ideaalne diivani- ja kaisukass, sest talle nii väga meeldib inimese lähedus.

Kiirusta nüüd Nässule kodu pakkuma – ta on seda väärt!