04.05.2020

Simmu on kuu aega meie juures elanud. Tal läheb järjest paremini. Simmu nime jätsime samaks. Sobib talle hästi. Tuleb kutsumise peale: Sim-Simm, Kis-Kiss, Sim-Simm. Alguses  käis korteris ringi ja näugus, justkui otsis kedagi-midagi taga. Mida nädal edasi, seda vähem näugumist oli. Alates teisest nädalast hakkas ise sülle tulema. Sülle võtta lubas ennast agusest peale. Talle meeldib väga kammimine. Süles ning paitades ja kammides nurrub alati.

Hommikul kui ärkan ja magamistoast välja tulen, jalutab Simmu mulle vastu ja teeb tervituseks väikese näu. Kui vanasti tegin endale hommikul esimese ajana kohvi, siis nüüd saab Simmu kõigepealt süüa. Seejärel puhastan tema WC. Simmu on nii peen kass, et kui üks piss on pissimajas ees, siis teist ta sinna enam ei tee ja tuleb ärevalt abi kutsuma. Näis, mis saab, kui eriolukord lõppeb ja me päeval kodust ära olema.

Simmul käivad hommikul ja õhtul mängutuurid. Siis kappab ta nagu tuulispask mööda korterit ringi ja ajab mänguasju taga. Lapsed arvavad, et temast saaks päris hea jalgpallur. Ta on väga osav väikse palliga. Jätsime Simmu transpordipuuri ka tuppa. Kui ta on lastega mängimisest tüdinenud, siis saab rahulikult oma kindluses olla.

Simmu lemmik koht on minu arvutitool. Kui tool on vaba, siis kasutab ta seda magamiseks. Tihti istume seal mõlemad. Simmu kas süles või minu selja taga. Vahest üritab ta mind sealt ära ajada. Hüppab selja tagant tooli seljatoele ja pressib ennast minu selja taha või hüppab hoopis sülle ja näksab.

Simmuga juba igav ei ole. Ta on nii tore loom.

Simmu turvakodus