UUES KODUS!

Kui Vahvel oleks inimene, siis ta oleks selline kahe hiiresabaga väike koolitüdruk. Hiiresabade küljes oleks kindasti lehvid, ning lillemustriga põlle taskus alati käepärast jooneline vihik ja pliiats. Vihikusse kirjutaks sõnakuulelik Vahvel üles kõik mida vanemad ja targemad ütlevad.

Ehk teisiti öeldes, Vahvlile meeldiks väga, kui tal oleks nurrikust vanem õde või vend, kes tal käpast kinni võtaks ja näitaks, kuidas asjad käivad inimeste-kasside ühismaailmas.

Vahvel on andekas õpilane ja saaks tudeerimisega võib-olla ka ise hakkama. Kuid kindlasti mäletate lapsepõlvest, kui oluline oli moraalne tugi, kellegi julgustav naeratus. See kitsas purre elu esimesel loodusmatkal, jõgi selle all vaid pahkluuni, aga ikka oli kõhe esimest korda üle minna. Milline kergendus kui keegi ees läks, üle õla vaatas ning hüüdis: “Ära karda!”

Narvast leitud kassipiiga on loomult südi, uudishimulik ja agar. Kuid samuti ta on alles väike kiisutüdruk ning inimmaailm teisel pool jõge on suur ja tundmatu territoorium. Ta vajab  liigikaaslasest teejuhti, kes aitaks ületada silla tänavakassi elu ja kodukiisu  ameti vahel.

Kiisutüdrukule väga meeldib teiste nurrikute seltsis toimetada, “vanemad ja targemad” kassid loovad temas turvalisuse tunde ning ta õpib neilt kopeerimise teel. Seetõttu talle sobiks kodu, kus mõni sõbralik “kogenud” kodukass  (või mitu) juba ees ootamas, kes kassitirtsu enda tiiva alla võtaks. Samuti vajaks nurruke kannatlikku Oma Inimest, kes laseks tal rahulikult kohaneda eluga inimmaailmas ega seaks sellele kindlat tähtaega. Kui Vahvlile piisavalt aega antakse, me ei näe ühtki põhjust, miks temast ei peaks saama igati tasemel kodukass.  Agar kassitirts võib-olla koguni kandideeriks pererahva silmatera rolli.

Vahvel on vaktsineeritud, kiibitud ja steriliseeritud.

Kui sooviksid talle kodu pakkuda, siis palun võta meiega ühendust info@kassideturvakodu.ee